Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Väike metsa- ja ehitusfirma peab turuga kohanema

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Osaühingu Meris juht ja omanik Veiko Merilo kiidab eelmisel aastal Rootsist kasutatud saeraami ostmist, millega nüüd enda objektidele puitmaterjali ja Euroopa turule saatmiseks euroaluste materjali toodetakse. | FOTO: Toomas Šalda

Pärnumaal Surju lähedal käsitööpalkmaju ja saematerjali tootva ning ühtlasi ehituse ja metsavarumisega tegeleva osaühingu Meris omanik ja juht Veiko Merilo tõdeb, et on ettevõtte tööd ja tegemised seni seadnud selle järgi, mida turg parasjagu nõuab. „Käibe järgi on meil praegu esikohal metsavarumine, seejärel tulevad ehitustööd ja kolmandale kohale jääb palkmajade ehitus,” kirjeldab Merilo firma tegemisi.

1990. aastal, seega juba rublaajal loodud ettevõtte asutas tehnikaülikoolis tööstus- ja tsiviilehitust õppinud Veiko Merilo eesmärgiga leida oma koht ehitusturul. Ehitussektor aga tollal kiratses, tellimusi oli vähe ja firmajuht hakkas üha rohkem metsa poole vaatama. „Mõni aeg tegelesimegi ainult ümarpuidu kokkuostu ja ekspordiga. Üheksakümnendate lõpus saatsime iga kuu Rootsi, Norrasse ja Soome ligemale kolm tuhat tihumeetrit palki ja paberipuud. Ümarpuidu kõrgaeg sai aga peagi läbi ja taas tuli ümber orienteeruda. Nägin, et vähemalt osa meie tegevusest peab andma puidule täiendava väärtuse. Nii jõudsime palkmajade ehituse juurde. Praegu on meil aeg, kus tegeleme kõigega, mis meie oskuste ja teadmiste raamidesse mahub ning leiva lauale toob. Majanduse olukord on meid suunanud.”

Tänuväärne Norra turg

Kui avada Merise hiljuti valminud koduleht, on esikohal palkmajade, -suvilate ja -saunade tootmine. „Palkmajad vajavad kõige rohkem reklaami ja on meie toodetest visuaalselt kõige atraktiivsemad, mistõttu need kodulehel domineerivadki,” sõnab Merilo. „Valmistame käsitööna massiivpuidust palkmaju seinapaksusega 150 ja 200 millimeetrit. Palkide varade tegemiseks kasutame freespinki, mis kindlustab seinapalkide parema kvaliteedi ja kiirendab tootmist. Nurgatapid valmistame käsitööna. Tappidest kasutame Norra tappi, järsknurktappi ja kalasabatappi. Materjalina eelistame mändi. Kõige paremini sobib palkmajaks aeglaselt kasvanud, tihedate aastaringidega männipuit, sest sellel ei teki hiljem suuri mahu muutusi. Pakume palkmaju, saunu, suvilaid meie projektide alusel või lähtudes kliendi soovidest. Kui on idee, aitame projekti teha ja selle kooskõlastada.”

Käsitööpalkmajad, mis on masintoodetud majadest märksa kallimad, lähevad peamiselt Norrasse. „Seal on välja kujunenud traditsioon, et palkmaja peab olema käsitsi tahutud. Norras ollakse veendunud, et nii on ilusam ja sobib loodusesse paremini. Meie teeme siin maja kuni katuseni valmis, võtame lahti, nummerdame palgid ja viime kohale, kus meie enda meeskond maja siis uuesti kokku paneb,” selgitab Merilo. Palkmaju tellivad norrakad endale nii koduks kui ka suvilaks. „Siin on piir ähmane. Seal võib ka 350ruutmeetrine hoone tegelikult suvila olla. Üldjuhul on Norra turule pääsemiseks vaja kohapealseid soovitajaid. Mõne maja oleme ehitanud ka rootslastele. Eesti klientidele oleme teinud suvilaid ja saunu, aga kohalik turg on vähemalt praegu käsitööpalkmajade mõttes sisuliselt olematu. Vahest siis, kui rikkamaks saame, tekib ka nõudlus,” loodab Merilo.

Kullaauguks Norra klientidele palkmajade ehitamist tema sõnul pidada ei saa. „Meie jaoks on see lihtsalt üks võimalus puitu väärindada.” Kuigi paljud Eesti tootjad on välisturgudel edu saavutanud masintoodetud palkmajadega, Merise pealik lähitulevikus sellele ei mõtle. „Masintootmine ja käsitöö on täiesti erinevad valdkonnad. Et masinatega toota, peab tegema väga suuri investeeringuid, mida meie vähemalt lähiajal teha ei plaani. Tootmist suudaks me suurendada ka käsitsi tehes, aga see on ikkagi hooajaline töö, paigaldus toimub maist oktoobrini.”

Mets annab leiva

Kuigi suur osa Merise töödest ja käibest on seotud metsavarumisega ja ettevõttele kuulub tuhatkond hektarit metsa, ei ole nii, et kogu palkmajade ehituseks vajalik materjal on omast käest võtta. „Suure osa materjalist ostame sisse või kui näeme müügis olevat sobiva metsaga raielanki, teeme pakkumise. Metsast tuleb kõike, palkmaja jaoks on vaja korralikke jämedaid palke.”

Teisedki osaühingu Meris tegevusalad on seotud puiduga. „Pakume ka üldehitust, püüan leida puiduga seotud objekte. Kuna ostsime eelmisel aastal Rootsist kasutatud, aga väga heas seisukorras saeraami, saame suure osa saematerjalist ise saetud. Väga hea meelega oleme teinud näiteks laudteid ja vaatetorne. Muidu toodame saeraamiga peamiselt Inglismaale, Saksamaale ja Hollandisse minevat euroaluste materjali. Saeraami ost oli väga õige otsus,” on Merilo rahul. Tema enda aeg ja energia kuluvad peamiselt sellele, et kümnel kuni viieteistkümnel palgatud mehel pidev tööjärg ees oleks.

„Kõige suurema osa meie leivast annab metsavarumine. Raiume umbes 15 000 tihumeetrit aastas. Meil on oma metsaveoauto ja harvester, väljaveoteenust ostame sisse. Majandame oma metsades ja sobivusel ostame raieõiguse. Kui üheksakümnendatel ainult metsavarumisega tegelesimegi, siis sealtmaalt, kui Eestisse tekkisid suurte välisfirmade allettevõtted, läks konkurents karmiks ja pidime muid tegevusalasid juurde vaatama. Üritame küll metsa endalegi juurde osta, aga lepime ka raieõigusega, et oleks puitu, mida väärindada.”

Metsavarumine on keeruline töö hoolimata sellest, et iga talve eel lubavad mõned ilmatargad, et tulemas on sajandi kõige külmem talv. „Reaalsus on see, et külma peale lootma jääda ei saa, võib-olla kuu aega on õiget külma, kus saab mõne pehmema langi kätte. Kõik metsavarujad on hädas, et ei saa metsa sisse, teeäärsed raielangid on enamasti juba ju tehtud. Kogu aeg tuleb nuputada. Viimastel aastatel oleme suvelgi raiunud, mõnes mõttes on soojal ajal isegi parem, sest on kuivem ja teid ei panda kinni. Aga jah, metsa ülestöötamine on pidev ilmaga võistlemine,” ohkab Merilo.

Kokkuvõtteks ütleb ta, et on oma firmaga üritanud teha seda, mille järele on nõudlust. „Üritame aasta ringi tööd leida ja hea meel on, et lõppeval aastal on tegemist väga palju olnud. Praegugi on meil kaks suurt objekti töös ja järgmiseks aastaks paar lepingut sõlmitud. Tuleviku kohta arvan, et nii-öelda kõigega tegelemine ei ole kõige jätkusuutlikum, tuleb hakata valikuid ja investeeringuid tegema. Majandus liigub sinnapoole, et toimub spetsialiseerumine. Endale mulle meeldib ehitus kõige rohkem, siin tuleb järjest juurde õppida ja teisalt annab puit väga palju võimalusi. Ehitus ja puit jäävad Merise märksõnadeks nii või teisiti. Meie käive on igal aastal suurenud, eelmisel aastal ületasime poole miljoni euro piiri ja tänavu kasvab see jälle. Tööjõuprobleem kummitab meidki, oskajaid ja vastutada suutvaid mehi on keeruline leida, aga peame hakkama saama,” on Merilo optimistlik.

Tagasi üles