Lageraie ületab kordades metsauuenduse mahtu

Foto: Margus Ansu

Metsa raiumisse on läbi aegade suhtutud nii ja naa. Õnneks Eestis on, mille üle vaielda, sest metsa on meil vähemalt praegu piisavalt.

Kui mets on küps, siis tuleb seda raiuda, sest metsa väärtus hakkab sealt alates pigem kahanema. Teisalt on vaja arvestada sellega, et uue metsa pealekasv võtab aega aastakümneid. Ehk siis tegu on väga pika protsessiga, seda enam, et noored istikud on metsloomadele maiuspalaks ja metsauuenduseks nähtud vaev võib ka tühja joosta.

Statistikassegi on suhtutud nii ja naa, kuid see on vähemalt arvude poolest tihtipeale halastamatu. Kes viitsib vähegi süveneda siinsamas kõrval olevatesse tabelitesse, võib ise veenduda, et Eesti metsades toimuv lageraie ületab mitu korda metsauuenduse mahtu. Ja nii on see olnud kogu 21. sajandi kestel.

Metsa tervise parandamiseks tehtav hooldusraie on hädavajalik ning mulle kui kõrvalseisjale tundub, et sellega on meil kõik enam-vähem korras. Ehkki eks me kõik oleme metsas uidates näinud langenud, kuid paraku koristamata jäänud puid. 2016. aastal toimus hooldusraie 68 794 hektaril, kust mahuliselt saadi 2,18 miljonit kuupmeetrit puitu. Samas lageraiet tehti 49 564 hektaril ja sealt saadud puidu kogus oli ligi 11,05 miljonit kuupmeetrit. Muide, aastal 2007 ehk vaid kümmekond aastat tagasi oli Eestis koguraie maht vaid 6,9 miljonit kuupmeetrit, millest lageraie andis 4,87 miljonit. Lageraiet tehti siis 23 522 hektaril.

Metsa uuendamisel on aastaid olnud põhirõhk kuusel ja männil. Näiteks 2016. aastal tehti riigimetsas istutustöid 6443 hektaril, millest 3033 hektarit läks kuuseistikute ja 2610 hektarit männiistikute alla. Kolmandal kohal oli kask 766 hektariga ja kõigi ülejäänud puuliikide päralt oli vaid 35 hektarit metsa. Erametsa kohta nii täpseid andmeid statistikaamet kahjuks enam 2014. aastast alates ei paku.

Foto: Maa Elu