Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kuusetaimed rohetavad samblana

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti Maaülikooli metsataimekasvatuse lektor Andres Jäärats usub, et kuusk jääb edaspidigi peamiseks puuks, mida erametsa istutatakse. | FOTO: Erakogu

Kunagi võimsana mühisevad kuusemetsa puukesed katavad praegu otsekui sammal Eesti Maaülikoolis metsauuendamist õpetava Andres Jääratsi Pärnumaal asuva taimla maapinda.

Need osaühingus Metsapärdi Agro sel kevadel seemnest külvatud taimed on suvega kosunud umbes kümne sentimeetri pikkuseks, tuleval kevadel istutab masin need kaheks aastaks põllule kasvama.

Jääratsil kasvavad kodutalu maadel pisikesed arukased ja harilikud kuused. Kased lageda taeva all, harilikud kuused kasvuhoones, millelt nüüd sügisel kile eemaldatud. Kuuski on rohkem, sest need on erametsakasvatajate seas nõutud.

Kuused kasvuhoones

Kui me läinud nädala lõpul novembri tuult ja niiskust trotsides kileta kasvuhoonesse kuusebeebisid uudistama läksime, selgitas Jäärats, et kate võetakse sügise saabudes kasvuhoonelt maha, et taimed hakkaksid aegsasti talvitumiseks valmistuma, sest liiga hea eluga harjunud puukesed ei pruugi talve üle elada.

Kevadel sai 500ruutmeetrisesse kasvuhoonesse külvatud viis kilo seemet ja kasvamas on seal praegu tiheda rohelise vaibana, kus mõned üksikud mustad laigud sees, ehk 400 000 taime, pakub Jäärats.

Seemned tuleb külvata heasse turbasse: see on ilma umbrohuta, õhuline ja väetis sees. Samas nõuab turvas palju kastmist, vahel isegi kaks-kolm korda päevas. „Halvimal juhul läheb isegi kolm tonni vett päevas,” märgib Jäärats.

Teisel kevadel võetakse kuused kasvuhoonest üles ja istutatakse põllule ümber. Põld tuleb korralikult ette valmistada, maa peab olema umbrohust vaba ja istutusmasin tahab võimalikult siledat ja hea tekstuuriga pinnast.

Põllul on põhiline töö rohimine. „Tänavu oli rohimine üks lõputu töö, sest niiske ja jahe suvi pani umbrohu tohutult vohama, oma viis korda oli vaja üle käia,” meenutab Jäärats ja nendib, et lõpuks sügisel suurte sadudega ei saanudki viimast korda rohitud ja taimed on praegu rohu sees peidus. Nüüd ootab peremees, kui külm üle käib, siis saab rohu puukeste ümbert maha tallata, et vältida võimalikke talviseid lumekahjustusi.

Pärast kaht aastat põllul peaksid kuused olema vähemalt 22 sentimeetrit kõrged ja lähevad müüki.

Mullu sai põllule istutatud umbes 400 000 kuuseseemikut. „Taimede ülelugemine on tülikas tegevus ja kevadel on nii kiire, et polegi aega selleks. Täpselt saan arvu teada, kui taimed maast välja võetakse ja müüki lähevad,” räägib Jäärats.

Talvitumisega kuusekestel probleemi ei ole. Loomulikult oleks hea, kui maa esmalt läbi külmuks ja siis lumi peale sajaks, aga pole hullu, kui pakane palja maa peale tuleb, sest kuuse juur kannatab välja ka 20kraadise külma.

Hea pole, kui esimene külm liiga vara tuleb. „Ühel aastal tuli septembri esimeses pooles kuus kraadi külma ja siis esines külmakahjustusi vaata et pooltel taimedel,” meenutab Jäärats.

Mees usub, et kuusk jääb edaspidigi peamiseks puuks, mida erametsa istutatakse. Kuuske pannakse agaralt ka sinna, kus lehtpuud maha võetud: kuuske istutatakse ja lehtpuu kasvab vahele ise.

Kase ostusoove ei tule erametsakasvatajatelt nii palju, sest kask kasvab ka looduslikult päris hästi. „Aga on entusiaste, kes loodavad, et nii saab kiiremini ja parema tulemuse. Eks kase seemegi ole varutud headest puistutest,” sõnab Jäärats.

Kasega on ses mõttes lihtsam, et see läheb müüki juba aastasena, selleks ajaks peab olema taim vähemalt 30 sentimeetrit kõrge. Kask külvatakse avamaale kasvuturbale, aga algul pannakse peale katteloor. Tänavu oli nii jahe, et veel jaanipäevalgi tuli loori peal hoida. Kui ruutmeetrile mahub kasvama umbes sada kasetaime, siis kuuski kasvuhoones kuni tuhat.

Metsapärdi Agro saadab kõik taimed müüki paljasjuursetena. See tähendab, et kevadel tuleb hoolikalt ilma jälgida ja töödega võimalikult vara alustada, sest lühikese aja jooksul tuleb võimalikult palju ära teha.

Paljasjuurne kask läheb Jääratsi kinnitusel ilusti metsas kasvama. Kes tahab, võib ka ise kuskilt kraavikaldalt mõne tillukese kase kevadel välja kaevata ja soovitud kohta istutada. Lihtsalt seda tuleb jälgida, et pungad poleks juba hiirekõrvul, siis on suurem risk, et taim ei suuda uue kasvukohaga kohaneda.

Mändi Jäärats ei kasvata, kuna erametsa seda põdrakahjude hirmus ei taheta. Mänd on ka hellem, nõuab hoolikat ümberkäimist ja sel on rohkem haigusi. „Kui kits kuuske närib, siis kuusk taastub sellest aja möödudes, aga kui põder männilt ladva ära võtab, on puu edasine kasv küsimärgi all,” tõdeb Jäärats.

Tulu ootad aastaid

Kui kõrvalseisjale võib tunduda metsataimede kasvatamine üsna lihtne ja tulus äri: külvad seemne maha ja kaevad aasta-kolme pärast müügiks välja, siis nii see paraku pole. Kõige kallim on tööjõukulu. Jäärats on välja arvutanud, et kuusetaime omahinnast teeb see isegi kaks kolmandikku, arukasel tuleb see väiksem.

Metsataimepuudus on Eestis praegu nii suur, et Jääratsi hinnangul võiks veel viis miljonit taime aastas vabalt turule tulla. Kuuldavasti on ettevõtlikke inimesi, kes soovivad sellega alustada. Samas on see ala, mis nõuab omajagu investeeringuid ja raha tuleb tagasi pikalt oodata.

Jäärats on kasvatanud metsataimi kuus aastat. Tuleval kevadel soovib mees ühe uue kasvuhoone püsti panna, aga suuremat tegevuse laiendamist siiski ei plaani. „Paberi peal arvutades paistab see tulus tegevus, aga tegelikkuses mitte nii väga. Vähemalt miljon taime aastas peaks müüma. Laienemiseks oleks vaja suuremat investeeringut. Arvan, et raha selleks isegi leiaks, aga hooajatöölisi napib,” ei usu Jäärats, et äri paisutamine võimalik oleks.

Just tööjõu puudus ongi peamine, mis ei luba laiendamisega vähemalt lähiaastatel riskida. Töö taimlas on hooajaline ja siis on lühikese aja jooksul vaja ära teha palju tööd.

Tagasi üles