Sealiha tasub süüa küll

Toiduakadeemia peakokk Tarvo Kullamaa oskab sealihast hõrgutisi teha mitut moodi. Foto: Marek Metslaid / Toiduliit

Sealihast rääkides kerkib paljudel silme ette rasvast nõretav seapraad, kuid tegelikult saab sea eri tükkideks lahtilõikamisel üsna mitmesuguse toiteväärtuse ja rasvasisaldusega sealihalõiked – näiteks fileetükis on vaid kuus protsenti rasva.

Toiduliidu korraldatud sealiha propageerival pressiüritusel kõnelenud Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia lektor Riina Soidla kummutas mitmeid sealihaga seotud müüte, kinnitades, et sealiha tasub süüa, sest see on organismile väga vajalik.

Soidla sõnul on mitmed sealiha söömisega seotud müüdid kergesti kummutatavad. Esimesena võttis ta käsile üsna levinud arvamuse, et sealiha teeb paksuks. Tegelikult ei tee sealiha iseenesest kedagi paksuks, kahjulikud on vaid suured kogused. Rasvasisaldus sea sise- ja välisfilees on teadlase sõnul väga väike. Võrdluseks – kartulikrõpsud, mida lapsed heal meelel söövad, sisaldavad rasva lausa mitu korda rohkem.

Teine müüt – sealihaga võib saada kahjulikke aineid või mikroobe. Tegelikult on liha tootmine pideva seire all ja õigusaktides on ette nähtud meetmete kogum kahjulike ainete vältimiseks, mis haarab kogu liha ahela laudast lauani. Euroopa Liidus on keelatud loomadele hormoonide süstimine, antibiootikume ei tohi kasutada haiguste profülaktikaks ja nende manustamisele on enne tapale viimist sätestatud keeluajad.

Liha süüa pole eetiline. Arvatakse, et loom piinleb tapmise ajal. Soidla sõnul tapetakse loom võimalikult humaanselt ja elusloomi kaitseb loomakaitseseadus. Kõik lihunikud on saanud vastava koolituse ja neil peab olema pädevustunnistus. Kogu eluslooma kohtlemine ja tapmine on järelevalve all, selleks on ametis lausa looma heaolu spetsialistid.

Liha toiteväärtus oleneb teadlase sõnul liha keemilisest koostisest ehk valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete sisaldusest lihas. Liha keemiline koostis sõltub omakorda mitmetest teguritest: looma liik, sugu, vanus, tõug, genotüüp, lihase anatoomiline päritolu, söötmine, pidamisviis jne.

Inimese valguvajadus on suur. Täiskasvanud inimese ööpäevane valguvajadus on 60–100 grammi, sellest loomse valgu vajadus 30–50 g. Inimese organism ei talleta suuri valgukoguseid tagavaraks, seepärast peab valk lisanduma organismi iga päev. Loomset valku saame lihast, kalast, munadest ja piimatoodetest. Loomsed valgud omastatakse tavaliselt paremini kui taimsed ja seetõttu on neid vaja umbes kaks korda vähem kui taimset valku. Liha valkudest on toiteväärtuse seisukohalt tähtsamad lihaskoe, vere ja sidekoe valgud. Inimesele on asendamatud kaks rasvhapet: linool- ja linoleenhape, neid ei suuda organism moodustada ja need peavad laekuma toiduga.

Lihaskude ja veri on aga väga head rauaallikad, kusjuures lihas leiduvat rauda omastab organism tunduvalt paremini kui taimetoidus sisalduvat rauda. Lihas sisalduvad mikroelemendid vask, mangaan, seleen, tsink, koobalt tagavad normaalse vereloome, kuuluvad inimorganismi bioaktiivsete ainete koostisse ja on seetõttu vajalikud normaalseks elutegevuseks. Mis puutub vitamiinidesse, siis sealiha vitamiinisisaldus on tunduvalt suurem kui veise-, lamba-, linnu- või vasikalihal. Soidla sõnul tuleb liha süüa ja eriti vajab liha kasvav organism.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul käib lihatööstus üha enam kaasa muutunud suundumustega, milleks on näiteks kiire vahepala ja nii-öelda käigu pealt söömise võimaldamine. Perenaised soovivad aga järjest enam, et kokkamise töö oleks nende eest ära tehtud, nii et kodus saaks pooleldi valmis toote kohe ahju pista. Väga hea on selleks eelküpsetatud liha, mis võimaldab lõuna mõne minutiga valmis saada. Teisalt on ka värske liha väga nõutud. Tarbijad teavad aina enam erinevaid väärttükke ja nende omadusi ning oskavad kaupmehelt küsida. Pole ka saladus, et toidutegemine pakub naudingut ning pere või sõpradega koos köögis toimetamine on üks mõnus suhtlemise viis.

Liha tarbimine kasvab

2016. aastal söödi Eestis liha rekordiliselt palju: 82,2 kg inimese kohta,

sellest sealiha 44,2, linnuliha 26,1 ja veiseliha 8,8 kg.

88 protsenti tarbitud sealihast on kodumaist päritolu.

66 protsenti lihatoodete ostudest on nn impulssostud.

Planeeritud ostude puhul on esikohal maitse, siis harjumus ja kolmandana kaubamärk.

Ostuotsuse tegemise juures on hind langenud 4.–5. kohale.

Allikas: Toiduliit, Emor