/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2017/11/29/7359635t1hac3d.jpg)
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile mahepõllumajanduse toetuse määruse muutmise eelnõu, mille üks eesmärke on soodustada mahepõllumajandusmaa osakaalu suurenemist nitraaditundlikul alal.
Nitraaditundlike alade mahepõllumehed saavad kolmandiku võrra rohkem toetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eestis on nitraaditundliku ala suurus 325 000 hektarit ning see piirkond on eriti tundlik põllumajandusest tulenevale pinna- ja põhjaveereostusele,» ütles Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu. «Samas on just nendel aladel väga viljakad mullad ning põllumajandusmaa osakaal ja põllumajandusloomade arv on Eesti keskmisest suurem. Seetõttu sobib nitraaditundlikule alale hästi mahetootmine, mis on tavapõllumajandusest ekstensiivsem ja kus sünteetilisi taimekaitsevahendeid ei kasutata. Nii väheneb risk, et veekaitse seisukohast soovimatud ained satuksid pinna- ja põhjavette.»
Kompenseeritakse ka saamata jäänud tulu
Mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetusega kompenseeritakse osaliselt mahepõllumajandusliku tootmisega alustamise ja kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud ja saamata jäänud tulu.
Eelnõu kohaselt on kavas nitraaditundlikul alal mahepõllumajanduse soodustamiseks kompenseerida seal täiendavaid kulusid ja saamatajäänud tulu jätkuvalt osaliselt, aga 30 protsenti enam kui teistes piirkondades. Alates järgmisest aastast saavad kõrgema ühikumääraga toetust taotleda sellised tootjad, kes alustavad mahepõllumajandusele üleminekut või jätkavad mahepõllumajandusega.
Lisaks muudetakse määrust seoses toetuste e-taotlemisele üleminekuga. Määruses täpsustatakse andmed, mida tuleb toetuse taotlemisel e-PRIA kaudu esitada, sest alates 2018. aastast toimub kõikide pindalapõhiste otsetoetuste ja Eesti maaelu arengukava 2014−2020 toetuste taotlemine e-PRIA kaudu.
Eestis on praegu juba 1890 mahetootjat ja 209 557 hektarit mahepõllumajandusmaad, millest enam kui 10 500 hektarit asub nitraaditundlikul alal.
Nitraaditundlikkus
Nitraaditundlik ala paikneb vähekaitstud põhjaveega aladel. Selle piirkonna veevarustuse allikaks olev siluri-ordoviitsiumi veekompleks, mis koosneb mitmesugustest lubjakividest ja dolomiitidest, on ülemise 30 meetri ulatuses tugevalt karstunud ja lõhestunud. Kuna karbonaatkivimite avamusalal on pinnakatte paksus enamasti väike, siis on need alad ligipääsetavad reoainetele, eelkõige lämmastikühendite infiltratsioonile. Lämmastikuühendite peamiseks allikaks on väetised, mis uhutakse põldudelt põhjavette sademeveega.
Põhja- ja pinnavee kaitseks moodustatakse intensiivse põllumajandus-tootmisega piirkondades nitraaditundlikud alad. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnakaitsenõuded.
Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50mg/l (milligrammi liitri kohta) või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus.
Eestis on määratud Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. aasta määruse nr 17 alusel Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere piirkonnast ja Adavere-Põltsamaa piirkonnast.
Allikas: Keskkonnaministeerium
/nginx/o/2017/11/29/7359679t1hb7ae.png)