Riskipõhine kontroll – kas maheettevõtted võidavad või kaotavad?

maaelu.postimees.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pexels / CC0 Licence

Eelmisel nädalal Brüsselis Eesti eesistumisel toimunud põllumajanduse erikomitee (SCA) kohtumisel andsid Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid heakskiidu uue mahepõllumajanduse määruse eelnõule, kirjutab Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna nõunik Marika Ruberg.

Euroopa Komisjon algatas 2012. aastal EL mahepõllumajandusalase poliitika ülevaatamise. Konsultatsioonidel said kõik EL kodanikud ja erinevate huvigruppide esindajad avaldada oma arvamust mahepõllumajandust puudutavates küsimustes. 2014. aasta märtsis esitas komisjon eelnõu ettepaneku, millega alustati mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamise valdkonna olemasolevate õigusaktide ülevaatamist.

Ettepanekus oli tähelepanu keskmesse seatud kolm põhieesmärki: tarbijate ja tootjate usalduse säilitamine ja mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku lihtsustamine põllumajandustootjate jaoks.

Pärast rohkem kui 3 aastat väldanud arutelusid jõudsid selle aasta 28. juunil Euroopa Parlament, Komisjon ja Nõukogu uue mahemääruse muudatuste osas mitteametlikule kokkuleppele. Liikmesriigid andsid lõpliku heakskiidu eelnõule pärast selle tehnilist ja juriidilist ülevaatamist.

Võimalused tulevad ja lähevad

Tulevikus saab lisaks toiduks või söödaks mõeldud põllumajandustoodetele (mille hulka on arvatud ka mesindus- ja vesiviljelustooted) mahepõllumajanduslikult toota ka näiteks villa, puuvilla, töötlemata nahku, eeterlikke õlisid ja mesilasvaha. Toitlustamise valdkond jääb jätkuvalt määruse reguleerimisalast välja, liikmesriigid võivad kehtestada mahetoitlustamisele riigisiseseid nõudeid. Samuti ei saa ka edaspidi jahindusest ja looduslikust kalapüügist saadud tooteid mahepõllumajandusele viitavalt märgistada.

Loomakasvatuses on endiselt oluline loomade heaolu

Jätkuvalt peetakse oluliseks loomade heaolu, seetõttu on keelatud maheloomade pidamine puuris ning sätestatud on kohustus loomi vabaaladele lasta, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad. Loomade isoleerimine ja lõastamine on üldjuhul keelatud. Erandina on see lubatud juhul, kui see on vajalik töötajate ohutuse või loomade heaolu tagamise tõttu. Samuti võib loomi lõastada väikestes farmides, kus on alla 50 looma. Sel juhul peavad loomad pääsema karjamaale karjatamisperioodil ning vabaalale vähemalt 2 korda nädalas sel ajal kui karjatamine ei ole võimalik.

Loomadelt sarvede eemaldamine ja nudistamine on lubatud pädeva asutuse loal üksnes üksikjuhtudel, kui see on vajalik töötajate ohutuse või loomade heaolu tagamise tõttu.

Võrreldes kehtiva mahepõllumajanduse määrusega on lisandunud küülikute ning hirvede pidamise detailsed nõuded.

Selleks, et tavaloomade kasutamise erandi saaks järk-järgult lõpetada, on vaja hinnata maheloomade kättesaadavust turul. Liikmesriigid peavad looma lisaks maheseemne andmebaasile ka maheloomade andmebaasi, et maheloomade turustamisest huvitatud tootjad saaksid vabatahtlikult oma turustatavad loomad sinna sisestada. Kui turul on saada vajalikust liigist või tõust maheloomi, siis ei väljastata luba tavaloomade toomiseks ettevõttesse.

Loe täies mahus mahepõllumajanduses keelatud toodetest, rühmasertifitseerimisest ja impordikontrollist Maaeluministeeriumi Maablogist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles