Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kiisler: linnujahi päevalimiit ei ole töötav lahendus

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Keskkonnaminister Siim Kiisler | FOTO: JAANUS LENSMENT/PM/SCANPIX BALTICS

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul ei leidnud teisipäevasel ümarlaual osalenud pooltest keegi peale Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ), et päevalimiit oleks töötav lahendus kõikidele jahiturismiga seotud probleemidele.

Rõhk on ennetamisel, mitte tagajärgedel

«Vastupidi – limiidid panevad jahimehi salgama, kaob ülevaade kui palju veelinde kütitakse. Limiitidest kinnipidamist on väga keeruline kontrollida, näiteks saab kontrollile öelda, et saak on kamba peale igaühel vastavalt kvoodile. Selles osas ollakse väga leidlikud,» ütles keskkonnaminister Siim Kiisler.

«Iga kontroll tähendab suurenevat halduskoormust, samuti ei peaks me tegelema tagajärgedega ehk kontrollil leitud eksimustega vaid ennetamisega. Kvootidega suureneb ka jahipraagi osakaal, sest iga kaugele vette kukkunud linnu järgi ei minda, kuna limiit on ees,» lisas ta.

Eetiline probleem ehk reklaampildid, millel poseeritakse mitme jahimehe mitme päeva saagiga, jätkuvad ministri sõnul nii või teisiti.

Täna kütitakse Eestis ühel jahihooajal üle 12 000 veelinnu, millest ligi 5000 on haned ja lagled. Eestis peatub rändel ligikaudu miljon hane ja lagle. Soomes kütitakse aastas üle poole miljoni veelinnu. «Seda on ka EOÜ selgelt välja öelnud, et jahiga pole arvukate rändliikide seisundit võimalik kuidagi mõjutada ega ohustada. Jahituriste käib Eestis aasta jooksul keskmiselt 3000, neist linnujahil 800,» rääkis Kiisler arvudest.

Jaht on lubatud ainult heas seisundis liikidele

Eestis on linnuliikide käekäigule kohanduv jahiregulatsioon olemas. «Selleks, et piiranguid seada, tuleb lähtuda liikide seisundist – kui arvukus on kehv, siis tuleb jahti piirata või see üldse keelata,» rääkis minister. «Jaht on lubatud ainult heas seisundis liikidele. Osade jahilindude arvukus on kiirelt kasvamas, koos sellega ka põllumajanduslike kahjude hulk. Jaht on vajalik lindude põldudelt peletamiseks,» lisas ta.

Ministeeriumi hinnangul leidsid kõik laua taga olnud, et probleem on välismaiste jahimeeste teadlikkuses ning et teadlikkuse tõstmise kohustus on vaja õiguslikult reguleerida. «See on kiireim tee lahenduseni. Mitte päevalimiit, mille olemasolu ei aita mitte kuidagi kaasa jahimeeste teadlikkuse suurendamisele,» andis minister lõpliku hinnangu.

Tagasi üles