Tänapäeva linnastunud inimestel on kehvemad loodusteadmised kui nende esivanematel. Maa Elu uuris, millist loodusõpet Eesti looduskeskustes pakutakse.
Looduse tundmine tuleb kasuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Viimasel ajal toovad päris paljud firmad oma töökollektiivi metsa ja meil palutakse 4–5 tundi nendega tegeleda,” räägib RMK Aegviidu Külastuskeskuse teabejuht Tiina Paltser. Need võivad olla suvepäevad, talvepäevad või seenepäevad, mille raames loodusesse tullakse. Tiina Paltseri sõnul saab külastuskeskus koolitusse siduda mitu valdkonda. Ühes punktis tutvustatakse metsloomi. „Meil on olemas kõik vahendid: koljud, väljaheited, jäljed, nahad jne,” loetleb ta. Teiseks on taimede või puude tundmine, ka siin on looduskeskusel kõik tarvilik olemas. Kolmandas kohas on matkateema ja looduses liikumine: kuidas lõket teha, kuidas vett puhastada jne. Soovi korral on veel neljaski punkt, kui ettevõte või õppijad soovivad.
Loodustuur ja viktoriin
Eesti loodus- ja külastuskeskustel on pakkuda programme mitmele vanuserühmale ja erineva teadmistepagasiga inimestele. „Oleme üsnagi paindlikud vastavalt sellele, mida keegi täpsemalt tahab ja millele soovitakse tähelepanu pöörata,” lubab Tiina Paltser.
RMK Elistvere loomapargi külastuskeskuse teabejuht Elle Mäerand ütleb, et neil on õppeprogrammide keskmes loomad. „Pakume loomade õues vaatamisele lisaks õppeprogramme, mis on enamasti kõik meie metsade imetajatega seotud. Need on küll mõeldud õpilastele, aga väga hästi kohaldatavad ka täiskasvanutele. Meie programmid on nähtaval kodulehel www.loodusegakoos.ee. „Tavaline, mida näiteks üks ettevõte oma töötajatele või töötajad ise tellivad, on loomapargi tuur koos giidiga. Sinna juurde saab lisada viktoriini, meisterdamise jne.”
Eheda taluelu kogemus
Viljandimaal asuva Lilli loodusmaja perenaine ja retkejuht Ly Laanemets räägib, et kui külalised nende loodusmaja õue jõuavad, siis satuvad nad esmalt ehedasse ja toimivasse väiketalusse. „150aastaste hoonete ja põlispuude all toimetavad kanad, haned, küülikud, kitsed, lambad ja hobused. Meie elu on seatud nii, et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Saame hakkama ka kriisiolukorras ilma elektri, mootorikütuseta ja välise toiduabita. Tahame selles osas inspireerida külastajaidki,” avaldab ta põneva elamusvõimaluse, mis linnainimesele sügavat muljet avaldab.
Matkadest pakub Lilli loodusmaja rabamatka Teringi maastikukaitsealal ja metsamatka loodusmaja õpperajal. „Igal matkal pakume emotsiooni, avastamisrõõmu ja teadmisi meid ümbritsevast loodusest ja inimese rollist looduse suures majapidamises. Räägime palju vanarahva uskumustest ja kommetest ning suhtumisest loodusesse. Õpime märkama metsaasukate tegevuse jälgi, et teada, kes meie läheduses tegutsevad. Retkelised saavad teada, kuidas puid ja taimi kasutada toiduks, raviks ja lihtsalt hea enesetunde saamiseks. Pärast retke pakume kergeid taimseid ja talusaadustest valmistatud suupisteid ning degusteerimiseks taimeteesid,” tutvustab Ly Laanemets loodusõppe sisu.
Metsikult metsas
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA projektijuht Triinu Pertels ütleb, et nemad pakuvad loodusmatku igas vanuses inimestele. „Töögruppidele seiklusmatkad, kuhu on lisatud teadmised loodusest: GPS-matk, metsikult metsas, maastikumäng, fotojaht, laternamatk. Korraldame neljal korral aastas teemakohaseid õppeid: loomade jäljed talvel, õppepäevad lindudest, taimedest, seentest. Sinna võivad tulla kõik huvilised,” kutsub Pertels. Vapramäe Loodusmajas toimuvad loodusõhtud ja kord kuus loodusteemalised loengud eakatele. „Aasta jooksul korraldame mitu loodusmatka, millest võib osa võtta kogu perega. Lastele on meil välja töötatud ligi 40 loodusõppeprogrammi.”
Vanad ja noored
Tänapäeva inimeste loodusteadmised on looduskeskuste väitel vägagi erinevad. On neid, kes ei tea peaaegu midagi, ja on inimesi, kellel on teadmised olemas, aga puudub kogemus ja oskus loodust jälgida. „Vanem generatsioon tunneb paremini taimi, aga ellujäämise ja matkamise osas on teadmised kehvapoolsed – nooremal põlvkonnal on kõik vastupidi,” märgib Tiina Paltser.
Elle Mäerand täiendab, et ei saa öelda, et inimeste teadmised loodusest just väga nigelad on, aga tundub, et nende asjade üle ei mõelda.
„Paljudele täiskasvanutelegi on näiteks üllatus, et meie hirvlased ehk siis metskits, põder ja hirv vahetavad sarvi igal aastal. Oluline oskus on kus tahes looduses käies osata näha ja märgata. Eks märke on palju ja kui neid märgata, siis tekib ka huvi uurida, mis need on ja kust nad tulevad. Seda püüame samuti õpetada,” jutustab ta.
Triinu Pertelsi sõnul saadakse koolist üsna hea teadmistepagas kätte, lisaks on tänapäeval õpilastel võimalus käia väljasõitudel loodusesse. „Võimalik, et liigilised teadmised on veidi puudulikud,” toob Pertels välja lüngad, mida saab aga igaüks igas vanuses täita.
Info
RMK Aegviidu Külastuskeskus pakub programme, üritusi ja õppepäevi. Õpetajatele tehakse õppepäevi, et nad saaksid hiljem ise lastele teadmisi edasi anda. Korraldatakse üritusi ja matku peredele ja sõpruskondadele.
Elistvere loomapargi külastuskeskus pakub õppeprogramme, mis sobivad ka täiskasvanutele. Ettevõtted teevad oma töötajatele või töötajad ise tellivad tavaliselt loomapargi tuuri koos giidiga, koolituse juurde sobib viktoriin, meisterdamine vms.
Lilli loodusmaja suunab suure osa tegevustest lasteaialastele ja õpilastele, nende programmide valiku leiab www.keskkonnaharidus.ee. Programmidest vabal ajal oodatakse külla ka täiskasvanuid.
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus pakub loodusmatku igas vanuses inimestele. Lastele on välja töötatud ligi 40 loodusõppeprogrammi.
Külastuskeskuste programmid leiab aadressilt www.loodusegakoos.ee.