Praegu on õige aeg enne maa külmumist juuri korjata ja neist ravimit teha. Talvel traumade korral hea võtta ning aitab liigese- ja seljavalu vastu. Varemerohtu on kasutatud ka troofiliste haavandite ja gangreeni ravis.
Varemerohi on mitmekülgne abimees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varemerohi on siniste õitega lopsakas karedate lehtedega taim, mis õitseb mais-juunis. Kui pärast õitsemist niita, kasvatab ilusad suured lehed. Sobib pinnakattetaimeks, kraavikallastele ja metsa äärde. Ei soovita keset aeda või lillepeenrasse istutada, sest varemerohi kipub vohama. Paljuneb ka seemnetega. Kui on soov kasvu ohjeldada, tuleb taim pärast õitsemist ja enne seemnete valmimist maha niita.
Varemerohu ladinakeelne nimi tähendab „kokku kasvatama”, taimel ongi raku uuenemist toetav, vereringet soodustav, paistetust ja valu vähendav toime. Bakterivastase mõju tõttu on varemerohutõmmiste ja -leotistega haavu loputatud, paiseid määritud, luukoepõletikke, traumasid ja põletushaavu ravitud. Eestis on taime luukudujaks nimetatud.
Varemerohusalv sea-, palmi- või kookosrasvaga. Varemerohust salvid ja õlileotised aitavad traumade, närvipõletike ja veenilaiendite korral. Välja kaevatud, pestud ja mustast koorikust puhtaks kaabitud varemerohujuured tükeldage 1–2 cm tükkideks, pange sulatatud rasva sisse, hautatage umbes 90kraadises rasvas 6–8 tundi, kuni varemerohu juur muutub klaasjaks. Kurnake ja pange purki. Kui on radikuliit, sundasendist või traumadest tingitud õla- või seljavalu, võib varemerohujuurele lisada soopihlajuurt. Sel juhul kurnake, lisada võib nulu ja lavendli eeterlikku õli, liitri salvi kohta 30–40 ml. Eeterliku õli asemel võib hautamise ajal lisada männipungi, lavendlioksi, kadakamarju.
Varemerohujuure õlileotis. Õlileotis aitab liigesevalude ja traumade korral. Tükeldage juur ja valage viinamarjaseemneõliga üle. Lisada võib männipungi, nulu- ja lavendlioksi. Laske toas üks päev seista, seejärel pange külmkappi. Mina hoian külmas umbes nädala, siis sügavkülma ja sealt võtan portsudena välja. Kui on toores taim ja kuumutamata õli, kipub leotis ruttu hallitama ja käärima, seepärast tulebki seda külmas hoida. Rääsumist ja käärimist hoiab ära lavendli, nulu ja kadaka eeterlike õlide lisamine.
Veenilaiendite raviks võib varemerohujuurest tehtud salvile lisada saialille, kollast mesikat, kastaniõisi, -pungi, -vilju või -koort, majoraani ja rosmariini. Taimede ürdid lisage hiljem, lehtedele ja õitele piisab kuumas õlis 1–2 tunnist. Rosmariini, majoraani ja lavendlit võib lisada eeterliku õlina nii salvile kui ka õlileotisele.
Varemerohi värskena. Luumurru või põrutuse korral tehke toorest juurest või lehtedest putru, aga mähist tuleb hoida peal ainult seni, kuni nahk hakab kipitama. Siis tuleb mähis eemaldada ja nahk puhastada. Kasutada võib kohe pärast kipsi või lahase äravõtmist. Mida kiiremini pärast traumat tarvitada, seda paremini vigastatud koht taastub ja tüsistusi on vähem. Värske varemerohumahla või -tõmmisega on peatatud ninaverejooksu ja kaotatud verevalumeid.
Varemerohu viinatõmmis. Tükeldage juured ja valage viinaga üle. Laske 1–2 nädalat pimedas seista, loksutage aeg-ajalt. Saab kasutada valutava selja ja liigeste korral. Ise olen kasutanud juba esimisel päeval, kui häda käes (trauma, nihestus), ja olen abi ikka saanud.
Karepa Ravimtaimeaias oleme varemerohule lisanud kuusevaigusalvi selle haavu parandava toime tõttu ning seganud selja- ja veenisalvi sisse.
Kasutage välispidiselt ja mitte üle kolme nädala! Ainult erandjuhul jooge teena, näiteks maohaavandi kokkukasvatamiseks, kopsutuberkuloosi või limaskesta kahjustuse korral. Siis ainult kümnepäevase kuurina, sest taim sisaldab mürgiseid alkaloide, mis kahjustavad maksa ja paralüseerivad pikaajalisel kasutamisel kesknärvisüsteemi.
Varemerohtu kasutatakse määrimiseks kuni kolm nädalat järjest, siis tuleb pidada vahet või kasutada teisi määrdeid.
Väetis. Veel on varemerohtu kasutatud väetisena: kaaliumisisalduse tõttu sobib hästi tomati, kurgi, kabatšoki, kõrvitsa, kartuli väetamiseks vesilahusena ja kompostina. Vesilahust saab teha ka kuivatatud taimest, lisage 200 g sooja vett ja laske päev-paar tõmmata, lahjendage vahekorras 1 : 5 või kuiva maa korral 1 : 10.
Kui teha toorest taimest kääritatud väetist, siis umbes l kg taimi 10 liitri vee kohta, laske tõmmata 7–10 päeva ja lahjendage 1 : 5 või 1 : 10.
Varemerohu lehtedega saab ka lõnga kollaseks värvida.