Eestis kasvatatud tšillit köögiviljaletilt ei leia

Tiit Efert
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Erakogu

Kuigi Eesti kasvuhoonetes kasvab sadu tšillisorte ja tuhandeid taimi, siis suurte poodide letilt leiab kahjuks ainult Hispaanias ja Hollandis kasvanud kaunu.

Kaupluste maheletilt leiab ka mahemärgistusega tšillit, mis on toodud kohale Iisraelist, kuigi mahekasvatajaid leiaks ka kodumaalt. Miks see nii on ja kuhu siis Eesti tšillikasvataja oma toodangu müüb?

Suurim kasvataja

Pärnumaal Audru vallas Malda külas asuv Tamme talu on kodumaistele vürtsisõpradele tuntud ürditalu, kus kasvab kümneid ürte, millest valmistatakse maitseainesegusid ja teesid. Talu perenaine Heli Viedehof on leidnud oma taimekogusse ligemale pool tuhat lõhna-, maitse- ja ravimtaime. Tšillikasvatus pole küll Tamme talu põhitegevus, ent siiski aukohal.

Alguse sai see kümmekond aastat tagasi, kui valmis esimene kasvuhoone ja Heli ostis poest Cayenne’i seemneid. Aastate jooksul on ta proovinud mitmeid sorte, aga on truuks jäänud ühele Aasiast toodud tšillile. „Eks ta ole siin ristunud teiste sortidega, aga on meie taluga kohanenud. Kuju ja maitse on algsena säilinud,” räägib perenaine. Tegemist on keskmise teravusega punase pisikesekaunalise viljaga, mis kasvab madala põõsa küljes. Arvestades taimede arvu, on Tamme talu ilmselt Eesti suurim tšillikasvataja, taimi on üle 1300. Lisaks kasvatatakse oma tarbeks Habanero tšillit ja jalapenot.

Vähese soojuse ja päikesega ei tahtnud Aasia tšilli tänavu valmida, seda sai tavapärasest poole vähem. Korjamine lõppes eelmisel nädalal ja viljad, mis ei jõudnud punaseks minna, jäeti järelvalmima. „Sant aasta on olnud päikese- ja soojanõudlike kultuuride kasvatamiseks,” sõnab Heli.

Talu põhimõte on, et ühtegi ürti ega vilja värskelt ei müüda, vaid need kuivatatakse või töödeldakse muul moel. Kuivatatud kaunadest võetakse välja seemned järgmise hooaja külviks.

Tšillid külvatakse veebruaris, kasvuhoonesse jõuavad võrsunud taimed mais. Kevadiste, varasuviste ja sügiseste öökülmade eest kaitseb kahekordne kile ja vajadusel pealeheidetud loor.

Juba esimesel aastal, kui tšillikasvatus algas, hakkas Heli neid marineerima ning moose ja kastmeid valmistama. Praegu on kaubanduses müügil tooted, mil nimeks tuline amps, sõstrasärts, tšilli-sibulamarmelaad, sibulasärts, särtsusool, tšillikaunad marinaadis, ürdiõli tšilliga, päikesemoos ja särtsusool. Retseptid on Heli enda välja mõeldud ja tulisuses arvestab ta eestlaste maitset.

Talu tootmishoone ühes otsas on poeruum, siin saab ülevaate kõigist Tamme talu toodetest. Turismihooaja lõppedes paneb pood uksed kinni ja talus algab pisut rahulikum aeg. Talvisel ajal käib kibe moosikeetmine ning teede ja maitsetaimesegude pakendamine. See kõik on käsitöö.

Poe aknal on valge kann, mille peal punased tšillikaunad. Selle valmistas Tamme talule keraamik Kaja Rinaldo, kellelt telliti ka talu sümboolikaga teetassid. „On ju ilus ja rõõmus vili, kui tšillit näed, läheb kohe tuju heaks. Sellepärast ma seda kasvatangi,” ütleb Heli. Inimesed armastavad vürtsikamat järjest rohkem ja Heli plaanib tšillikasvatust laiendada. Praegu on tšillide päralt 240ruutmeetrine kasvuhoone.

Metste talus lai valik

Eestimaa suurima tšillikollektsiooni leiab Pärnumaa teisest otsast, Saarde vallast Kärsu külast Metste aiandustalust. Talus on kolm kasvuhoonet, ühes kasvatatakse tšillit endale, teises müügiks ja kolmandas on kollektsioon, kus leiab igast sordist paar-kolm taime. Sorte on üle 120. Kokku kasvab talus 150 ruutmeetril 800 taime ringis.

Tšillit kasvatatakse Metste talus juba aastaid. Perenaine Vaike Pärn lõpetas 1970. aastatel Olustvere tehnikumi agronoomina. Talu on ühe pere käes olnud juba aastast 1927. Aastakümnete vältel on kasvatatud vilja, peetud loomi, tehtud heina. Aga on ka kasvatatud paprikaid, tomateid, kurke. 2011. aastal hakkas kasvatatut üle jääma ja talu peretütar Katrin Pärn registreeris end ettevõtjaks. Esimene edukas müügiartikkel oli suur salatisibul, mille uudishimulik tarbija kiirelt omaks võttis. Edasi lisandusid porgandid ja oad, köögivilja- ja maitsetaimed. Siis aga juhtusid ette uuemad tšillide seemned, neidki ei põlatud kasvatada.

„Ühest tšillisordist sai peagi viis, siis kümme, järsku oli üle seitsmekümne ja nüüd on piiriks jäänud mõni sort üle saja kahekümne. Edaspidi enam nii rikkalikku kollektsiooni ei talleta: oleme enda jaoks huvipakkuvad sordid ära näinud, maitsnud ning teada saanud, mis sordist mida üldse teha tasub ja saab,” räägib Katrin. „Talvel otsid internetist, reisidelt ja tuttavate kaudu uusi põnevaid seemneid ja kui kasvatatud taim tõepoolest hea ja huvitava saagi annab, on põhjust seda uuesti kasvatada.”

Katrinile meeldibki eeskätt seemnejaht, emale seevastu taimede kasvatamine. Isa on see, kes ei tarbi vist ühtegi toitu ilma tšillita. Isegi 92aastane vanaema sööb mahedamat tšillit hoidistes ja salatites. „Eestlane on tšillirahvas,” kinnitab perenaine Vaike. Ta peab ennastki suureks tšillisõbraks, kuigi hindab mahedamaid sorte.

Talul on välja kujunenud oma klientuur, kes tunneb tšillisid ja nende tulisust. Kõige rohkem kasvatatakse ja küsitakse Habanero tšillit. Palju läheb Tallinnasse restoranidele. Laatadele võetakse kaasa nii värskeid kaunu kui ka enda valmistatud pulbrit, mis on poeletil leiduvast tublisti tulisem ja nüansirikkam. „Meie pulber võib olla punane, oranž, roheline või valkjaskollane. Ka tulisusastmeid on pakkuda mitu, sest jahvatame ikka sarnaste sortide kaunu koos,” räägib Katrin. Tšillipulbri kõrvale on lisandumas uus toode, kuid seda veel katsetatakse. 

Tšillide kasvatamine on teinud Metstest Romantilise Rannatee kaardil teematalu. Talu külastavad grupid, ka naaberriikidest tullakse. Mõni peab olulisemaks Metste tšillit, mõni sibulat. „Kuigi oleme linnadest (Pärnu 50 km ja Viljandi 41 km) suhteliselt kaugel, on hea tahtmise ja ettevõtlikkuse juures kõik võimalik. Tuleb ise sellesse uskuda, mida teed,” kinnitab Katrin.

Leiab ka mahetšillit

Kes soovib aga mahedalt kasvatatud tšillit, peab autonina pöörama Kopra Karjamõisa poole, mis asub Valgamaal Laatres. Kopra Karjamõis on oma nišis ilmselt suurim tšillikasvataja, hoolimata sellest, et talu peremees Jüri Koppel tõmbas tänavu tšillikasvatust koomale ja piirdus vaid 200 mahedamapoolse jalapeno taimega, lisaks mõned tulisemaid vilju kandvad taimed, mille seemned ta eelmise aasta saagist kõrvale pani. 

„Üritame ikka Põhja-Euroopa maitse-eelistustega kaasas käia, vägisi Eestit lõunamaaks ei tee,” sõnab Jüri muiates. Aastate jooksul on mees kasvatanud ja müünud paljusid sorte. Ta on tšillit pannud purki, valmistanud adžikat, kuivatanud, aga kliente võiks rohkem olla.

Kopra Karjamõisa sõprade hulgas on tšillihuvilisi, aga suurklient, kes lõpuks kogu saagi ära ostab, on Moe peenviinavabrik, kes valmistab mahedat pipraviina J. J. Kurbergi PIPAR. Jook on Eesti parima toiduaine konkursil võitnud pronksimärgi „Parim toiduaine Lääne-Virumaa väiketootjalt”. „Kopra Karjamõis oli meil aastaid tagasi ainuke mahetootja, kes suutis meile tarnida vajaliku koguse mahetšillit. Oleme nende tšillidega väga rahul ja mahe käsitöömaitseviin PIPAR meeldib inimestele,” räägib viinavabriku juht Sven Ivanov.

Tšillikasvatajale

Külva tšilli toas potti juba veebruaris. Mida varem külvad, seda pikem on hiljem saagiaeg. 

Pane ühte potti neli-viis seemet, siis on kindel, et sealt võrsub vähemalt üks elujõuline taim. Kehvemad näpista ära.

Kui seemneid jääb üle, siis ühte seemnepakki võid kasutada kuni neli aastat. 

Kui mulla soojus on 29 kraadi ringis, võrsub taim juba nädalaga. 

Kui soovid taime kasvuhoonesse istutada, siis jälgi, et öökülmad sellele liiga ei teeks. Sobiv aeg on kuskil maikuus. Kata igaks juhuks taim ööseks looriga.

Tšilli vajab palju vett ja toitaineid. Tuleb jälgida, et pott kunagi läbi ei kuivaks. 

Sõltuvalt sordist võib tšilli saaki anda kesksuvest kuni oktoobri lõpuni. 

Kui soovid kindlasti järgmisel aastal sama sorti kasvatada, siis võta ühest kaunast seemned, kuivata ja pista järgmisel aastal uuesti mulda.

Allikas: Heli Viedehof, Tamme talu

Habaneromoos

    •       500 g apelsine

    •       300 g laime

    •       1,2 l vett

    •       60 g Habanero tšillit

    •       1,7 kg suhkrut

    •       0,5 dl sidrunimahla

Pese ja koori tsitrused, haki koored. Poolita apelsinid ja pigista mahl keedunõusse. Tükelda laimid, haki tsitruste koored ja lisa needki keedunõusse. Vala peale vesi ja keeda tasasel tulel poolteist tundi. Eemalda tšillidelt seemned ja sisu ning haki. Lisa need koos suhkru ja sidrunimahlaga keedunõus olevale segule ja keeda 15–20 minutit pidevalt segades. Pane kuumalt purkidesse ja kaaneta.

Allikas: Vaike Pärn, Metste talu

Kommentaarib Priit Lõhmus, PIPFoods:

Oleme oma toodetesse saanud Habanero tšillit Metste talust. Kui saak polnud suvel veel valminud, saime eelmise aasta saagist külmutatud tšillit. Kui sügisel küpses uus saak, saadeti meile kiiresti pakk uue värske kraamiga. Suvel saime paar kilogrammi maailma kõige kangemat tšillit ʻCarolina Reaper’ Soome talust Heinän Puutarha. Sellest jagub pikemaks ajaks. Panime endalegi selle kasvama, eks paistab, kuidas järgmisel aastal saak on.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles