/nginx/o/2017/11/23/7338345t1h066b.jpg)
„Ma ei tahtnud mingil juhul kodukülast ära kolida ja hakata tööle suurtööstuses või kodunt kaugel õpetajana. Pärnumaal asuv Oidrema küla on suurepärane koht talumeierei arendamiseks ja nii lõingi endale ise töökoha. Siin elavad mu neli venda, õde ja ema ning üldse on siin väga mõnus kokkuhoidev ja aktiivne kogukond,” räägib Õisu toiduainetööstuse tehnikumi ja EMÜ lõpetanud Mirjam Pikkmets naeratades ja kiigutab põlvedel kahte last.
Peagi näeb ilmavalgust tema ja valla bussijuhi ametit pidava elukaaslase Argo kolmas järeltulija. Laste kasvatamise kõrvalt jõuab Mirjam majandada koduhoovi rajatud Mätiku Talumeiereid, hoolitseda lammaste ja kanade eest, olla OTTi (võrgustik, mis organiseerib tootjate ja tarbijate kaubavahetust ilma vahendustasuta) üks eestvedaja, kuuluda Talumeiereide Liidu juhatusse jne. Neli aastat tegutsenud talumeierei tootevalik ja maht on kasvanud ning uusi tänulikke tarbijaid aina lisandub.
Uued tooted
„Isa oli kogenud piimatootja, tundis hästi piimatöötlejate seltskonda ja soovitas mul juba kooliajal koos Talumeiereide Liidu grupiga minna tutvuma Rootsi väikemeiereidega. Seal tundsin, et õpin õiget eriala ja tahangi sellele pühenduda. Hiljem oleme käinud Prantsusmaal, Šveitsis, Saksamaal ning ikka veendunud, et väiketaludel on perspektiivi. Vanemate eeskuju ja välismaal nähtu andsidki julgust alustada oma ettevõttega. Talumeierei võimaldab loomingulisust, kuid riske on samuti palju,” avab Mirjam oma valikute tagamaid. „Ehitasime kodumaja hoovi väikese meierei, kus praegu töötleme ümber viis tonni piima kuus. Aasta tagasi oli see kogus poole väiksem, järelikult on meid leitud, ilma nõudluseta pole ju mõtet toota.” Tänavu sai Mätiku Talumeierei loa pakkuda oma kaupa ka kauplustes, seni turustati toodangut ainult otse tootjalt tarbijale (OTT) või käest kätte.
„Päris esimesed partiid olid puhas katsetamine. Alustasime küüslaugujuustuga, mille tegemist õppisin Rootsis. Kuigi seda võib ka võileivale või pasta sisse panna, nimetame seda salatijuustuks, sest see sobib sinna ideaalselt. Nüüd on meil kuut sorti salatijuustu: üks neutraalne valge ja viis maitsestatut, mõni tahab päikesekuivatatud tomatit, teine Vahemere ürte. Peagi lisandusid kohupiim ja või. Suures kombinaadis valminud võil ei ole õiget ehedat maitset ja paljud eelistavad väiketootjate kaupa. Uute toodete tegemist olemegi sageli alustanud iseenda või klientide soovidest lähtudes. Näiteks mina eelistan piimale keefirit, aga poekraami tarbida ei suutnud. Klientide palvel tulid maitsevõid. Lähedased küsisid lapijuustu, mida on eriti mõnus süüa soojalt. Grilljuustu hakati meilt suviste grillipidude aegu küsima. Jogurt ja hapukoor tulid põhjusel, et oma perekond nagunii tarbib. Nüüd on meil viit sorti jogurteid, lapsed lausa nõuavad joogijogurteid, milles kasutame naturaalseid marju. Järjest populaarsemad on mahešokolaadiga kohukesed. Riccota’t teeme soolasemat ja vähem soolast,” kirjeldab perenaine. Mätiku Talumeierei toodang jaguneb kolmeteistkümneks tootegrupiks. „Müügipäevadel läheb praegu kõige paremini kaubaks või, eks siin ole oma osa hiljutisel võikriisil. Kohupiimal on ka väga hea minek. Lähiajal tahame jõuda kõvajuustu tootmiseni, milleks ehitame laagerduskeldri.”
Maitsel on vahe
Mirjam ja tema kunded teavad, et nime järgi sama toiduaine võib olla väga erineva maitsega. Masstoodang ja käsitöö ei saagi olla ühesugused. See lihtne tõsiasi toobki talutoidu austajad leti juurde või paneb seda internetist tellima. Teisipäeviti on Mätiku Talumeierei oma piimatoodetega Pärnu Haigla juures toimuval OTTi turul ja Paikusel, neljapäeviti Haapsalus, reedeti viiakse ettetellijaile kaup kätte Tallinnas ja kodukandis. Tartus on ettevõttel oma edasimüüja. On ka kauplusi, kus Mätiku tooted pidevalt saadaval: Viljandi Talutoidu Ait, Pärnu pagaritöökoda „Leivakas” ja Tabasalu talupood. Mätiku toodete kohta saab kõige täpsemat infot Facebookist. „Ettetellimine tagab soovitud kauba olemasolu,” kinnitab Mirjam.
„Kui Pärnusse ja Haapsallu võtan kauba kaasa oma äranägemist mööda ega saa kunagi päris kindel olla, mis müüdud saab, siis Tartusse ja Tallinnasse läheb ainult ettetellitud kaup. Turupäeva õnnestumist võib takistada näiteks halb ilm, sest inimesed lihtsalt ei tule kodunt välja. Ettetellimine annab väiketootjale tänuväärse garantii, et masstoodangust säilitusainete puudumise tõttu märksa lühema säilivusajaga kaup raisku ei lähe. Klient saab omakorda kindel olla, et tema soovid saavad täidetud.”
Talutoote hind on ja jääb mõnevõrra kallimaks kui masstoodangul. „Tootmistehnoloogia on ju täiesti erinev. Käsitsi tehes kulub tööd ja energiat mitu korda enam. Palju sõltub toorainest. Mina tean, mida meie lehmad söövad ja millist piima nad parasjagu annavad. Kogu meie tooraine tuleb paarisaja meetri kauguselt, emale kuuluvast 70 lüpsilehmaga mahepiimafarmist, kus lehmad jalutavad oma soovi järgi sisse ja välja. Kõik toodetesse pandavad lisandid on samuti mahedad. Suurtööstused standardiseerivad oma piima, aga meil võib maitse ja värv veidi kõikuda, sest kui saabub näiteks võililleaeg, on meie või kollasest kollasem, suurtööstuses pole see kunagi sellist värvi.”
Ükski talumeierei ei sea sihtgrupiks kliente, kes poodi minnes ei tea, mida nad tahavad. „Meie kliendid viivad end kurssi, kuidas ja millest me toodame, ning teavad täpselt, mida ise tarbivad. Hind ei ole kõige tähtsam. Samas – meie või hind on praegu poevõiga samas suurusjärgus. Kooretooted peaksidki meie tegevuse tasa teenima ja tulugi tooma. Saame küll kulud tasa, aga investeerimiseks suurt midagi ei jää.”
Tulevikku vaadates lubab Mirjam töötada selle nimel, et Mätiku Talumeierei kaubamärk turul kinnistuks ja nende tooted oleksid lihtsamalt leitavad. „Võib-olla on meil praegu liiga palju tooteid, peame rohkem spetsialiseeruma. Igal juhul peame jõudma stabiilsuse ja kasumini. Tuleb uuendada seadmeparki, et sama kvaliteediga toode valmiks väiksemate kuludega. Klientidest puudu ei tule, seda kinnitab kasvõi OTTi võrgustiku kasvav populaarsus,” usub Mirjam.
Talumeiereide Liit
1999. aastal asutatud Talumeiereide Liit (endise nimega Eesti Piimakäitlemistalude Liit) ühendab 23 piimatootmistalu. Liidu eesmärk on ühistegevuse ja teadmiste edendamise kaudu toetada väikemeiereide tegevust, et turule jõuaksid maitsvad ja tervislikud käsitöönduslikud piimatooted. Põhitegevus on olnud kogemuste ja info vahetamine ning õppereiside ja koolituste korraldamine, on kirjas liidu kodulehel.
Mätiku Talumeierei perenaine Mirjam Pikkmets, kes on üks neljast liidu juhatuse liikmest, ütleb, et on neidki, kes võiksid liidu liikmed olla, aga ei ole. „Me ei ole üksteisele konkurendid, kuigi vahel võivad letil meie tooted kõrvuti olla ja hinnadki sarnaneda. Maitsed on igal tootjal ikkagi erinevad. Kuigi meie suuremad liikmed, näiteks Saidafarm ja Nopri Talumeierei, suudavad pakkuda arvestatavaid koguseid, on meie liikmete tootmismahud ikkagi väikesed. Mätiku Talumeierei kuulub liitu 2009. aastast ja liikmelisusest on ainult kasu tõusnud. Koolitame end ühiselt, käime õppereisidel. Üksinda ma ei saaks näiteks minna kolmeks päevaks mõnda Rootsi edukasse talumeiereisse kogemusi hankima. Ühtlasi on meist saanud sõpruskond, saame üksteiselt küsida seadmete ja muude igapäevaste asjade kohta. Meil on tohutute kogemuste ja teadmistega liikmeid, näiteks Tiit Niilo ja Juhan Särgava, kes suhtuvad teistesse liikmetesse alati toetavalt. Kutsume Eestisse ka välislektoreid. Õpime küll ühte ja sama asja, aga igaüks läheb oma meiereisse ja saab erineva tulemuse. Kõigil liikmetel on tootesortiment laienenud, eriti juustude osas. Lisaväärtus on seegi, et saame institutsioonidega ühiselt suhelda, meiega arvestatakse. Ei ole nii, et ainult suurtööstused seavad reegleid. Neile väiketootjatele, kes liitu ei kuulu, julgen kindlalt liitumist soovitada.”