Erametsaomanikud on hakanud hoogsamalt oma metsa uuendama ja tänavu kevadel sai erametsades mulda üheksa miljonit uut puukest. Kuna kohalikke taimi napib, toodi ligi pooled istikud Lätist.
Pooled metsataimed tulevad Lätist
23. november 2017, 07:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mullu turustati erametsa istutamiseks 7,9 miljonit metsapuutaime, siis tänavu kevadel juba 8,8 miljonit, lisaks istutati uusi puukesi sügisel.
„Võrreldes mõne aasta taguse mahuga on istutatud taimede kogus erametsadesse mitmekordistunud,” ütleb Keskkonnaameti metsauuenduse peaspetsialist Eda Tetlov. Infot turustatud metsaistutusmaterjali kohta kogub Keskkonnaamet registreeritud kultiveerimismaterjali tarnijatelt ja liikmesriikidest saadetud teatistelt.
Metsataimed, nii istikud kui ka seemikud või siis suletud juurekavaga taimed, saadakse metsataimede kasvatajate käest. Elukutselised kultiveerimismaterjali tootjad on registreeritud ja Keskkonnaamet kontrollib nende tegevust. 2016. aastal turustas omatoodetud taimi 60 isikut. Vähesel määral kasvatavad metsaistutusmaterjali ka eraisikud oma tarbeks. „Oma tarbeks taimede kasvatajad ei ole registreeritud ja seetõttu pole nende toodetu kohta täpset arvestust,” lisab Tetlov.
Nagu öeldud, tuuakse taimi meile ka väljastpoolt Eestit. 2017. aasta kevadel istutatud taimedest toodi meile väljastpoolt 43 protsenti, samas aasta varem oli see arv 29. Tänavu toodi enim metsaistutusmaterjali Lätist.
Imporditakse seepärast, et kodumaiseid ei jätku. „See on tõesti nii, et sobilikke sortimente, nagu paljasjuurne kuuseistik, pole meie tootjatel metsaomanikele piisavalt pakkuda,” kinnitab Tetlov. „Meil on lubatud sisse tuua hariliku kuuse ja männi algmaterjali, mis pärineb Lätist või Leedust. See tähendab Leedu või Läti päritolu seemnest kasvatatud taimi.”
Varem on toodud isegi Saksamaalt kuuseseemneid, millest kasvanud puud on Tetlovi sõnutsi näidanud head kasvu ja tervist. „Samas on ka kehvemaid kogemusi lõunapoolsete mändidega. Teadmata, mis toimub kliimaga, on keeruline hinnangut anda lõunapoolset päritolu taimede kasvu ja arengu kohta meie kliimas. Vaieldamatult on parim kodumaine, kasvukohaga kohastunud algmaterjal,” räägib ta.