Kel soov kevadel oma metsa puid istutada, siis on käes viimane aeg istikuid tellida, sest kõigile soovijaile kodumaiseid taimi ei jätku. Umbes pooled erametsa istutatavad taimed tuuakse lõunapoolsetest riikidest.
Kodumaiseid metsapuude istikuid napib
23. november 2017, 06:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Metsaseaduse järgi peab erametsa omanik raiesmikel metsa uuendama viie aasta jooksul pärast raiet. Võib lasta loodusel oma tööd teha, aga kui soovida tulevikus metsast korralikku tulu saada, tuleks puud siiski istutada.
Eestis tegutseb kümmekond suuremat metsataimede kasvatajat, kuid nende toodangust on viimastel aastatel selgelt väheks jäänud. Nii tuuakse igal aastal sisse miljoneid Lätis ja Leedus kasvatatud taimi, on toodud Poolast ja Rootsistki. Kuidas soojema kliimaga riikidest toodud puud meil vastu peavad, võtab Maa Elu lähiajal uurida.
Erametsaomanikul on kõige lihtsam puuistikuid hankida oma piirkondliku metsaühistu kaudu, kes teeb taimetootjatega eelnevad kokkulepped, soovitab Läänemaa metsaühistu tegevjuht Mikk Link.
„Taimetootjad on suured ettevõtjad, kes tahavad varakult garanteeritud ostumahtu teada, aga väike metsaomanik võib-olla ei mõtlegi veel sügisel, kas ikka tahab kevadel istutada, või pole plaanides kindel,” seletab Link.
Kui on soov tuleval kevadel metsa istutada, on praegu tagumine aeg metsaühistuga kontakti võtta ja tellimus esitada. „Kui ärgata alles veebruaris-märtsis, võib juhtuda, et taimed on selleks ajaks otsas,” sõnab Link.
Pärnumaal osaühingus Metsapärdi Agro taimi kasvatav Andres Jäärats tõdes läinud nädala lõpul, et tal on tellimusi juba sedavõrd kogunenud, et peagi on kevadel väljamineva toodangu maht kaetud. Tellimusi on esitatud ka aasta ja kahe aasta peale ette.
Eesti Metsataimetootjate Liidu juhatusse kuuluv Jäärats teab, et taimedest on praegu terav puudus. Metsataimede kasvatajaid on Eestis lubade järgi küll mitukümmend, aga neid, kes müüvad aastas 100 000 taime ja rohkem, vaid kümmekond. Iga-aastane taimevajadus on suurem, kui tootjad praegu katta suudavad.
„Enda kogemusest ütlen, et peamine põhjus, mis takistab toodangu mahu suurenemist, on tööjõu puudus,” nimetab Jäärats. Nimelt ei ole töö aastaringne, vaid hooajaline, aprillist oktoobrini ning maapiirkonnas on siis raske ajutisele tööle inimesi leida.
„Turustamisega probleemi kindlasti pole,” kinnitab Jäärats. „Arvan siiski, et kolme aasta pärast on kaks-kolm miljonit taime ikka turul juures. Kuuse kasvatamine seemnest võtab kolm aastat. Sisuliselt seda 22 senti, mille saate taime müügist, ootate kolm aastat.”
Paljud meie metsaomanikud on alles algajad ja avastavad, mis metsaomanikuks olemise kohustused on. Kui arvestada kokku ettevalmistustöö, istikute maksumus ja hilisem hooldustöö, kulub metsa uuendamiseks hektari kohta umbes 1000 eurot.
„Metsaomanikul on väga raske sellist väljaminekut teha, kui ta hakkab metsa uuendamise peale mõtlema alles siis, kui raie tehtud ja raha kulutatud. Samas pole see üle mõistuse suur kulu, kui ta arvestab selle kohe sisse enne raietulu saamist,” seletab Link.
Kuuske kõige enam
Mets uueneb ka looduslikult. Kultiveerimise teel ehk istutades või külvates on mõistlik uuendada just paremates kasvukohtades. Muudel juhtudel võib looduslikule uuendusele kaasa aidata või jättagi raiesmik looduse kujundada.
Kõige rohkem istutatakse erametsadesse kuuske, järgnevad mänd ja kask. „Natuke ka sangleppa ja ega muud metsa istutatagi,” sõnab Jäärats.
Kuuseistik on pisut kallim kui harilik mänd, aga erametsaomanikud eelistavad siiski kuuske. Mõne aasta eest oli olukord, kus kasvatajad ei suutnudki kõiki männiistikuid maha müüa.
Link seletab, et männi kasvatamise teeb riskantseks see, et noored männid on põtradele maiusroaks. Riigimetsa istutatakse mändi rohkem, sest neil on rohkem võimalusi: kui põder sööb männi ära, siis RMK jõuab uued puud istutada, aga eraomanikule võib see liiga suureks kuluks osutuda. Metsaomanik pigem kardab ja valib kuuse. Tõsi, noori kuuski armastavad kitsed, aga neid jäi vahepealsetel lumerikastel talvedel väheks.
Kuusekultuure rajatakse igal kevadel ja nüüd ka sügisel massiliselt. See, et kuuski kõige enam istutatakse, ei tähenda aga, et tulevikus seal paks kuusemets kasvaks, ikka segamets, kus seas kaski, haabasid ja muid lehtpuid.
„Kuuske tuleb istutada, sest looduslikult tuleb seda visalt,” sõnab Jäärats. „Aabitsatarkus ütleb, et okaspuud on mõistlik istutada ja lehtpuud võib lasta ise kasvada. Kuuse aladele suruvad lehtpuud ise sisse. Hiljem saab seal valgustus- ja harvendusraiega olukorda parandada.”
Tasu 30 aasta pärast
Seemnest metsa istutuskõlblikuks kasvab puu kolme aastaga, siis on see 20–30 sentimeetrit pikk. Siiski peab arvestama, et ilma edasise hoolduseta on metsa istutamine mõttetu. Noor taim vajab esimestel aastatel kindlasti ümbritseva rohu trimmerdamist, muidu puud hukkuvad rohu all: sügisel vajub kulu taimele peale, siis lumi veel otsa, hiirtel on seal hea toimetada ja kevadel ei pruugi taim end enam püsti ajada.
10–20 aasta pärast tuleb teha valgustusraiet ja võtta maha liialt tihedalt vahele kasvanud lehtpuud ja mõned kuused. Esimest korda saab metsaomanik puudest tulu umbes 30 aasta pärast, kui esimest harvendusraiet teha. Õige palgapäev tuleb aga alles 60–80 aasta pärast.
Praegu tehakse metsades, kus kevadel plaanis istutada, pinnase ettevalmistust. Et lihtsam oleks taimi hooldada, selleks veab masin raielangile kändude vahel laveerides vaod, mille harjale kevadel taimed istutatakse. Nii on hiljem hooldada kergem, sest leiab taimed kulu ja vaarikate seast üles.
Riik toetab
Pärast raiet või metsaosa hukkumist tuleb kasvama panna uus metsapõlv ehk mets uuendada.
Erametsaomanikul on võimalik taotleda metsa uuendamise toetust.
Toetust saab taotleda metsaühistu ja erametsaomanik. Metsaühistu kaudu toetust küsides on toetuse määrad kaks korda suuremad.
Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ja metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist.
Eesti Metsataimetootjate Liit
koondab Eesti päritolu algmaterjalist Eesti metsade uuendamiseks sobivate metsataimede kasvatajaid:
Forestplanter OÜ
Simmer OÜ
Metsapärdi Agro OÜ
Tokoforest OÜ
Trikamba OÜ