Ehkki metsaga ratsa rikkaks ei saa, on selle oskuslikul majandamisel pikaajaline tulu tagatud, lubab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link.
Metsaga kiirelt rikkaks ei saa
23. november 2017, 06:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link, millist abi teie juhitav liit metsaomanikele pakub, milleks see üldse vajalik on?
Erametsaliit on ellu kutsutud kõigi erametsaomanike esindamiseks ja nende huvide kaitsmiseks riiklikul tasandil ja ka teiste huvigruppidega suheldes. Metsaomanikud otse meiega liituda ei saa, meie liikmeteks on metsaühistud, mis koondavad endas piirkonna erametsaomanikke. Tegutseme selle nimel, et omanikel oleks võimalik parimal moel oma metsa majandada.
Milliseid saavutusi võite esile tuua, millest erametsaomanikel viimasel ajal kasu on olnud?
Tänavu said lisaks Natura 2000 toetusele, mis oli mõeldud neile, kelle mets asus nimetatud looduskaitsevõrgustikus, sellega võrdväärselt toetust ka kõik teised metsaomanikud. See oli siis otsene rahaline kasu.
Kui palju metsaomanikke on teiega liitunud ja kui suurt osa Eesti metsa pindalast nad haldavad?
Erametsa on meil suurusjärgus miljon hektarit ja meie liikmetele kuulub sellest 340 000 hektarit. Koos riigimetsaga on Eestis metsa 2,3 miljonit hektarit. Võib öelda, et pool Eestist on kaetud metsaga ning sellest umbes pool kuulub riigile ja ligi pool erametsaomanikele.
Millised on metsaomaniku kohustused ja õigused? Kas need on tasakaalus?
Metsaomanikuks pole tavaliselt hakatud, vaid selleks on saadud kas tagastamise või pärimise teel. Koos metsaga kukub inimesele sülle hulk kohustusi, sest täita tuleb seadusest tulenevaid nõudeid, mida on päris palju. Eelkõige on tähtis rõhutada, et eraomand ja seega ka metsa omamine on Eestis seaduslik. Vahel kuuleme meedias keskkonnakaitsjate diskussioone, justkui oleks kogu mets meie kõigi oma ja omanik ei tohikski seal midagi teha. Neid kohti, kus metsaomaniku vabadust oma metsas toimetada piiratakse, on päris palju. Vahel tulenevad need piirangud looduskaitsevööndist ehk vajadusest loodust kaitsta, mõnikord kehtestatakse, näiteks lindude pärast, mõneks ajaks üldine metsas liikumise keeld. Samas ei pruugi juhuslikult metsa sattunud matkajad neid piiranguid teada ja neist kinni pidada ning see teeb muret.
Samas toob metsa oskuslik majandamine omanikule kasu. On palju võimalusi, kuidas metsa väärtust tõsta ja metsaühistud püüavad oma liikmeid selles osas harida. Näiteks, kuidas kasutada õigeid võtteid metsa istutamisel ja hooldamisel. Metsal ja metsal on suur vahe. Kui võrdleme ise kasvama hakanud lepametsa, kus palju prahti sees, metsaga, kuhu omanik isutanud kuuske ja mändi ning seda korralikult hooldanud, siis võib raieküpseks saamisel olla väärtuse vahe kuni kuuekordne.
Kui metsaomanikul endal teadmisi napib, kust ta nõu küsima peaks?
Esimene koht, kuhu peaks pöörduma, on kohalik metsaühistu. Sellesse on riik palju panustanud, et metsaühistutel oleks see nõu ja ka inimesed, kes seda jagavad. Hirmu, et mets võidakse käest ära võtta, ei peaks keegi tundma. Kui näiteks omanik tahab oma metsas raiet teha, siis saab ühistu oma spetsialistide abiga aidata tal seda korraldada ja taotleda ka toetust kulude kompenseerimiseks.
Kui üks vanem inimene on näiteks pärimise teel metsatuka saanud ega oska või ei jaksa sellega midagi peale hakata, siis millest peaks ta alustama? Kas metsaga võib ka rikkaks saada?
Erametsaliidu liikmed ehk metsaühistud näevad selliseid nii-öelda tavalisi inimesi, kelle vanus jääb 60 ja 80 vahele, iga päev. On ka noori, kes värskelt pärinud metsa oma vanavanematelt. Nad küsivad, kas peaks metsa maha müüma, sest pakkumisi on ju palju, või oleks mõistlik seda majandada, et see endale ja tulevastele põlvedele midagi sisse tooks. Eesti keskmine metsaomand on kusagil kuus hektarit. Kui tegu on küpse palgimännikuga, võib seda maha raiudes tõepoolest korraga palju teenida. Samas peab ka teadma, kuidas seda nii realiseerida, et petta ei saaks. Teisalt lasub metsaomanikul pärast selle maha raiumist metsa uuendamise kohustus ja sedagi on tarvis õppida, kuidas seda teha mõistlikult, et kulud võimalikult väikesed ja kasu suurem oleks.
Tegelikult on metsa majandamine pikaajaline protsess, mis algab puude istutamisest, järgneb hooldamine ja harvendusraie ning alles kaheksakümne kuni saja aasta pärast saab seda lõigata. Kui tahta metsast ära elada, peaks seda ikka veidi rohkem olema. Minu käest on küsitud, kui palju peaks metsa olema, et ei peaks tööl käima ja võiks puhtalt sellest ära elada. Olen vastanud, et kusagil 500 hektarit. Selliseid eraisikust metsaomanikke meil üksikuid on, aga mitte väga palju.
Kui hea investeering mets on? Kui mul oleks suurem hulk vaba raha ja kaaluksin, kas osta korter Tallinnas või metsakinnistu kusagil Kesk-Eestis, siis kumba soovitaksite?
Kõik sõltub tingimustest, aga usun, et kui teate, millist metsa soovite osta, ja on ka plaan, mis sellega peale hakata, siis on võimalik teenida küll. Investeerida tasub viljakama maaga metsa, kus on olemas kasvuperspektiiv. Kui siis natuke omalt poolt kaasa aidata, investeerides metsa uuendamisse, siis on lootust, et mets kunagi tootma hakkab. Korterit ostes on lootust tulu muidugi kiiremini saama hakata. Samas on mets pikaajaline investeering, mis annab tulu pikka aega ehk on hea investeering tulevastele põlvedele mõeldes. Seega kiirelt rikkaks metsaga ei saa.
Kui heas korras meie erametsad praegu on? Kas metsaomanikud on hoolsad omanikud olnud?
Ütleks nii, et nad on head omanikud, kuid ka algajad, kes alles õpivad metsa eest hoolt kandma. Neile ei saa pahaks panna, et esivanemate käest on mets ära võetud ja hoolduses, aga ka teadmistes on auk sisse jäänud. Nüüd on paljudel õnneks juba mets inventeeritud ja majanduskavad olemas ehk kümne aasta plaan silme ees. See võimaldab kulusid-tulusid paremini planeerida. Võrreldes mõne teise riigiga on meil metsa ikka väga palju, seega kartusel, et varsti kõik maha raiutakse, pole mingit alust. Aga võrreldes lähinaabritega, siis Soomes ja Rootsis on mets esialgu veel paremini hooldatud ja omanikud teenivad rohkem kui siin. Samas on meil mets hästi mitmekülgne: on nii lepikuid kui ka küpseid kuusikuid, aga ka kuusenoorendikke ja männikuid. Uuendamist oleks siiski rohkem vaja. Tegelikult on metsaomanikul kohustus, et viiendal aastal pärast raie tegemist peab seal olema piisav arv teatud kõrgusega noori puid kasvamas. Kuusiku asemele peaks tekkima ikka kuusik, männiku asemele männik ja nii edasi. Riikliku metsanduse arengukava 2010–2020 järgi peaks meil raielankide uuendamine jõudma 40 protsendini, aga praegu on ainult 20 protsenti ehk poole jagu. Eesti paikneb metsavööndis ning looduslikult metsastuvad kõik alad, kuid mitte alati piisavalt kiiresti ja sobiliku puuliigiga. Riigimetsas on olukord parem ja see on meile eeskujuks.
Erametsaliit on ellu kutsutud kindlasti ka selleks, et kaitsta metsaomanike huve suhetes poliitikute ja riigiametnikega. Mis praegu need kõige põletavamad probleemid on?
Meil on palju füüsilisest isikust metsaomanikke, kes on võrreldes metsafirmadega ebasoodsas olukorras. Neil pole kuigi mõistlik oma metsa investeerida, sest peavad maksma suurema osa teenitud tulu pealt tulumaksu – maksuvabastus on ainult FIEdele, see on 2877 eurot aastas. Taotleme FIEde tulumaksusoodustust ka kõigile eraisikutele, kes praegu tahavad oma metsa investeerida ehk seda uuendada ja hooldada. Veel sooviksime, et metsamaterjali ja raieõiguse müügi tulust saaks teatud protsendi maha arvata. Need meetmed aitaksid kaasa, et mets ikka meie oma omanike kätte jääks, mitte välismaalastele maha ei müüdaks. See on tähtis ka riigi julgeoleku pärast.Teiseks sooviksime, et ka piiranguvööndile, kus teatud tegevused metsas keelatud, kehtiks kompensatsioon võrdväärselt Natura metsatoetustele. Piirangute tõttu saamata jäänud tulu metsaomanikele on praegu suurusjärgus 816 000 eurot. Kolmas mure on seotud eurotoetustega. Erametsaomanikud saavad kolme liiki toetusi: Natura 2000, hooldusraie, metsakahjustuste ennetamise ja taastamise toetus. Praegu peab riik nende pealt kinni 20 protsenti tulumaksu. Näiteks saab hooldusraie korral metsaomanik taotleda poole tehtud kulude hüvitamist ja kui ta selle toetuse saab, peab riik sellest tulumaksu kinni. Tegu pole ju mitte tulu, vaid kulude kompenseerimisega. Euroopa õigusaktid ei luba samuti riigil oma eelarvet liidu vahenditest täita. Selle asja tahame küll ära klaarida.
Lähenevate jõulude eel sobib küsida, millistel tingimustel võib inimene minna erametsa endale kuuske tooma.
Põhiline mure metsaomanike jaoks seisneb selles, et jõulukuuske minnakse võtma uuendatud metsanoorendikust. Üldjuhul metsaomanikud pole vastu, kui kuusk võetakse kusagilt vana metsa seest või kraavipervelt. RMKl on sama probleem, kuid neil on olemas mobiilirakendus, mille kaudu saab inimene näha, kust võib kuuski võtta. Metsas viibimine on igameheõigus, aga alati tasuks enne metsaühistult uurida, kelle metsaga on tegu ja kas sealt tohib puud võtta. Kui kontakti ei saa, siis soovitaks vältida noorendikke, kus metsaomanik palju vaeva näinud, et istikust puu võrsuks.
Pool Eesti metsast kuulub eraomanikele
Pool Eesti maismaast on kaetud metsaga
Eestis on metsa 2,3 mln ha
Sellest erametsa 1 mln ha
Metsaomanikke kokku üle 113 000, neist 95 protsenti eraisikud
Keskmine metsaomandi suurus 6,8 ha
Erametsaliitu kuulub 20 metsaühistut
Mets liigiti: mänd 44, kask 27, kuusk 19, haab 5, sanglepp 3, teised 2 protsenti
Allikas: Erametsaliit