/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2017/11/22/7336665t1h3082.jpg)
Kahel päeval Pariisis toimuval Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) põllumajanduspoliitikate ja turgude toimkonna istungil tutvustatakse Eesti põllumajanduse valdkonna innovatsioonipoliitika analüüsi.
OECD analüüs näitab Eesti põllumajandust kõrvaltvaataja silme läbi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«OECD analüüs kaardistab Eesti põllumajanduse ja toidusektori põhijooned ning teeb ettepanekuid erinevate siseriiklike poliitikate kujundamiseks,» ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. «See on meile väga oluline sisend just praegu, kus oleme alustamas põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava väljatöötamist,» lisas ta.
Põhjalik koondraport kasutab paljude eesti teadlaste uuringuid. Analüüsi valmimisse andis taustaandmete koondamisega olulise panuse Eesti Maaülikooli majandus-ja sotsiaalinstituudi meeskond Ants-Hannes Viira juhtimisel, lisaks panustasid analüüsi valmimisse põllumeeste esindusorganisatsioonide, teadlaste ja maamajandusvaldkonna õppeasutuste ning ametkondade esindajad.
Eestit käsitlev analüüs on üks mitmest OECD riikide innovatsiooni analüüsist. Näiteks käsitletakse samal istungil ka Hiina põllumajanduse innovatsiooni analüüsi.
Analüüs avaldatakse OECD raamatute sarjas 2018. aasta esimesel poolel. Eesti raporti andmeid hakatakse kasutama OECD uuringutes ja võrdlevates analüüsides põllumajanduse- ja toidusektori innovatsioonivõimekuse hindamiseks.