/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/22/7335345t1hcf13.jpg)
Euroopa Parlamendi põllumajandus ja maaelu arengu komisjon (AGRI) hääletas täna põllumajandusega seotud õigusaktidega Omnibus-määruse poolt.
Eesti eesistumise ühe olulise prioriteedi võib varsti maha kriipsutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja Eesti üheks olulisemaks prioriteediks olnud määruse eesmärgiks on ühise põllumajanduspoliitika lihtsustamine, millega kaasnevad muudatused neljas ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) reguleerivas määruses: otsetoetuste, ühise turukorralduse, maaelu arengu ja horisontaalses määruses.
«Mul on hea meel, et tänu Eesti kui EL Nõukogu eesistuja pingutustele suudeti 12. oktoobril saavutada kokkulepe, mida täna Parlamendi AGRI komisjonis suure hääleenamusega ka toetati erinevate poliitiliste fraktsioonide poolt,» sõnas Euroopa Parlamendi liige Ivari Padar, kes osales tänasel AGRI komisjoni hääletusel. «Vastuvõetud määrus on ÜPP oluliseks vaheülevaateks ning aitab kaasa peagi algavatele ÜPP tuleviku läbirääkimistele,» lisas Padari.
Mis muutub?
Olulisema murranguna muudetakse otsetoetuste määruses püsirohumaa definitsiooni liikmesriikidele valikupõhisemaks. Üldpõhimõte on see, et kui maalapp pole üle viie aasta külvikorras olnud, saab liikmesriik selle maa defineerida püsirohumaana.
Ühise turukorralduse määruses tugevdatakse tootjate positsiooni tarneahelas, näiteks on neil õigus nõuda kirjalikke lepinguid ja võimalus leppida toodangu ostjaga kokku väärtuse jagamise klauslites.
Maaelu arengu määruses lihtsustatakse rahakasutamist, millega kaotatakse osale investeeringumeetmetele kohalduvad piirangud (näiteks loomade ostu puhul). Samuti muudetakse risikijuhtimismeetmeid atraktiivsemaks, kuna vastava toetuse määr tõuseb 65 protsendilt 70 protsendile ehk tootja peab vähem panustama.
Horisontaalses määruses vähendatakse bürokraatiat ning enam ei pea toetuste taotlemisel deklareerima põldusid, millele parasjagu toetust ei küsita. Lisaks ei hakata enam kuni 250 euro suuruseid summasid tagasi nõudma, kuna tagasinõudmise kulu on suurem.
Selleks, et määrus hakkaks kehtima alates 1. jaanuarist 2018 nagu on seatud eesmärgiks, on vaja veel Euroopa Parlamendi kinnitust oma korralisel täiskogu istungil novembris Brüsselis või hiljemalt detsembris Strasbourgis.