Millal viimati mõtlesid vanaema peale? Enne kui on hilja…

Eaka hukkunuga tulekahju Soodoma külas Foto: Päästeamet

Novembri alguseks oli tänavu kümne kuuga tules hukkunud 32 inimest, neist viis oktoobris. Tulesurmade arvu kasv pole aga nüüdsekski raugenud ning üha enam joonistub surmadest välja kõige haavatavam grupp – üksikud eakad.

Liiga sagedaseks põhjuseks on suitsuanduri puudumine ja vabanduseks kas siis selle liigne tundlikkus või ebameeldiv heli. Päästeameti teated lõppevad sageli lausega «suitsuandurit hoonest esialgu ei leitud».

«Aidake eakaid lähedasi või naabreid suitsuanduri paigaldamisel, selle patarei vahetusel või toetage kütteseadme remondil, kütteseadmete puhastamisel, korstnapühkija tellimisel või muul ohutust kasvataval viisil,» paneb Päästeamet praegugi inimestele südamele.

Helista oma eakatele sugulastele juba täna, homme võib liiga hilja olla:

18. nov – Põlvamaal asuvas majas eaka naise elu võtnud tulekahju põhjustas päästeameti teatel tõenäoliselt hooletusse jäetud küünlaleek.

10. nov – Traagilisele tulekahjule Võrumaal Külaorus eelnes majas pikaks läinud alkoholi tarvitamine, mis jäi üksi elanud 66aastasele majaperemehele viimaseks. Külma peletamiseks kasutas ta soojapuhurit ning pole võimatu, et elektrijuhtmestik ei pidanud pingele vastu.

29. okt – Hiiumaal Loja külas hukkus pühapäeva hommikul tulekahjus eakas mees. Tulekahju tekkepõhjuse ja töökorras suitsuanduri olemasolu hoones selgitab välja edasine uurimine.

18. okt – Tallinnas Lasnamäel hukkus täna varahommikul korteris puhkenud tulekahjus eakas mees. Päästjad sisenesid ühetoalisesse korterisse, kus selgus, et peamiselt oli tules saanud kahjustada voodi. Korteris oli eakas mees, kelle elu meedikutel päästa ei õnnestunud.

16. okt – Loksal hukkus korteripõlengus 61-aastane mees. Päästjad sisenesid põlevasse ühetoalisesse korterisse, tules oli sisuliselt kogu elamine. Korteri vannitoast leiti hukkununa 61-aastane mees.

Kolmandik hukkunuid on vanadus- või invaliidsuspensionärid

Suitsetamisest alguse saanud tulekahjus on sel aastal hukkunud 12 inimest, neist 11 suitsetasid magamisasemel või tugitoolis. Elektriseadmetest alguse saanud tulekahjudes hukkus kolm inimest. Viis inimest hukkusid hoones, mis oli tules sedavõrd hävinud, et tekkepõhjust välja selgitada ei olnud enam võimalik. Kuus inimest surid vingumürgitusse olukorras, kus põlemisprotsess oli kontrollitud ja tulekahju ei tekkinud.

Enamus inimesi hukkusid eluhoones või muus aastaringseks elamiseks kohandatud hoones. Kaks vingumürgituse tõttu surnud inimest hukkusid saunas. Hukkunuga hoonetulekahjude korral oli hoone enamasti juba avastamise hetkel lausleekides või juba praktiliselt hävinenud.

12 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur ja 3 inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. 5 inimest hukkusid hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.

Neljast hukkunust kolm olid vanadus- või invaliidsuspensionärid. Esialgsetel andmetel olid 14 inimest hukkumise hetkel alkoholijoobes.

Keskmiselt jõudis esimene päästekomando hukkunuga tulekahju sündmuskohale 10,5 minutiga.

Eelmise aasta samal perioodil kaotas tules oma elu 30 inimest, neist 3 oktoobris. Toona oli samuti suitsetamine hukkunuga tulekahjude peamine tekkepõhjus ja moodustas koguarvust ligi poole.

Septembri lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 80 inimest, 2016. aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid 69.

Kaks korda aastas toimub päästeameti ja teiste ametkondade vahel hukkunute arvu täpsustamine. Selle tulemusena lisandus 1. novembri seisuga päästeameti tules hukkunute statistikasse juurde 6 hukkunut. Antud sündmused ei kajastunud automaatselt päästeameti tulesurmade statistikas, kuna päästeamet ei saanud sündmuskohale väljakutset või ei olnud tegemist kontrollimatu põlemise ehk tulekahjuga.

Telli endale või lähedasele kodunõustamine

Kodunõustamise eesmärk on vaadata koos omanikuga üle kodu tuleohutusalane olukord ja anda inimestele nõu. Ohutusalast nõu saate küsida või päästjate kodunõustamise tellida päästeala infotelefoni 1524 kaudu.

Selleks tulevad vabatahtlikud ja kutselised päästjad inimestele kodudesse külla. Päästjad võivad sattuda kõigi ukse taha, aga tihedat koostööd tehakse kohalike omavalitsuste ja teiste partneritega, et kindlasti jõuda abi vajavate inimesteni. Kindlasti ei tohi ilmselgeid ohumärke – napsitamine ja toas suitsetamine, katkised küttekolded, elektri või suitsuanduri puudumine – ignoreerida. Ohust teatamisega näitate, et hoolite nii endast kui ka oma kogukonnast.

Päästeamet nõustab tuleohutuse osas ja aitab ohte märgata, kuid lõplik vastutus oma kodu turvalisuse eest jääb inimesele endale. Nõustamise eesmärk ei ole inimest kontrollida või trahvida. Kodunõustamisi tegevad päästjad kannavad Päästeameti eraldusmärkidega riietust ja esitavad Päästeameti hologrammiga töötõendi. Inimesel on võimalus kodunõustamise läbiviijaid kontrollida töötõendi numbri alusel, helistades numbrile 1524. Üldjuhul viiakse kodu tuleohutusalasi nõustamisi läbi Päästeameti punaste päästeautodega päevasel ajal kl 10-20.

Nõustamine kestab tavaliselt 20-30 minutit. Nõustamisi tehakse kogu aasta vältel, enam külmal perioodil ja vähem suveperioodil.

Kodunõustamise ajal vaadatakse üle:

• koduväline ohutus (lõkkekohad, grillid, tiigid, kaevud, prügi ladustamise, operatiivsõidukite ligipääsu, ohtlikud puud jmt)
• küttekollete korrasolek
• suitsuanduri olemasolu, asukoht ja töökorras olek
• elektriseadmete ohutu kasutamine
• lahtise tule kasutamine (küünlad, toidu valmistamine, lastele tikkude kättesaamine jmt)
• hinnatakse ohtu tekitavaid käitumisharjumusi (suitsetamine, küttekollete korrasolek ja ohutu kasutamine jmt)
• juhitakse tähelepanu ka muudele ohtudele (veekogud kodu ümbruses, evakuatsiooniteed, käitumine tulekahju korral, esmaste tulekustutusvahendite olemasolu jmt)

Allikas: Päästeamet