Sammal naaseb soojustajana ehitusplatsile

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Palgi äärtelt üle ulatuvat sammalt ei ole mõtet kohe ära lõigata, las järgmised palgiread ja katus suruvad palgid enne omavahel rohkem kokku. Hiljem lõigatakse üle ulatuv sammal terava noaga täpselt mööda vara serva ära.
Palgi äärtelt üle ulatuvat sammalt ei ole mõtet kohe ära lõigata, las järgmised palgiread ja katus suruvad palgid enne omavahel rohkem kokku. Hiljem lõigatakse üle ulatuv sammal terava noaga täpselt mööda vara serva ära. Foto: Taavi Purtsak

Kui kantrifestivali paik, Karksi-Nuia külje alla asuv Urissaare rantšo sai endale kunagise Pärnumaa kooli palgid, tekkis mõte, et kuigi palkidest tuleb tänapäevane maja, tasub meeles pidada ajalugu. Ehituse käigus on au sees traditsioonid.

«Need palgid tegid 1935. aastal Eesti talupojad hariduse heaks ja tahame neid käsitseda vanade kommete kohaselt, kuigi anname majale tulevikus moodsa funktsiooni ja reguleerime puldist sooja,» lausub Urissaare rantšo peremees ja kantrifestivali peakorraldaja Priit Oks, kes plaanib palgivahed soojustada samblaga.

Sammal kantrimajja

Enne kui sammalt korjama minna, tuleb võtta ühendust metsaülematega, kes oskavad nõu anda, kust võiks korjata. «Asja ees, teist taga suurt kogust ilma loata riigimetsast korjata ei tasu,» tähendab Priit Oks ja räägib, et kuna tema soovis esiti saada proovipartiid, helistas ta metsnikule ja rääkis plaanist.

Edasi oli tarvis teada ümberkaudseid metsi, et oleks aimu, kuhupoole sammud seada. «Kõige paremini sobivad mõned turbasambla liigid,» ütleb Oks ja arvab, et eks ajalooliselt on vast olnud nii, et kasutati seda, mis käepärast võtta. Kuna tänapäeval sõidetakse autoga, on võimalus piirkonnas rohkem ringi vaadata ja parimat otsida. «Muidugi looduskaitsealalt ei tohi korjata,» toonitab ta. Igatahes peamaja proovipartiiks sai kahe mehega kokku korjatud kaks kotti sammalt. «See võttis 40 minutit aega,» sõnab Oks ja arutleb, et kui maja on 40meetrise ümbermõõduga, siis ühe ringi tegemiseks kuluks üks kott sammalt. Peamajale tuleb 16 palgirida, see eeldab 16 kotti sammalt.

Praeguseks on plaan küll paigas, aga töö peab veel ootama. «Kui talvel hakata paigaldama, siis peab sambla enne toasoojaks sulatama ja siis ühe koti kaupa välja viima,» sõnab ta. Ehitama nad sügisel ja talvel ei hakka. Küll aga on pime aeg paras tuleva aasta festivali ettevalmistamiseks. «Kantrifestival toimub 17. ja 18 augustil,» teatab Oks. Selleks ajaks on kindlasti peamaja püsti. «Aga me ei tea veel, millised funktsioonid seal sees on ... kindlasti on seinad, katus ja põrand, aga kas ka aknad ...» arutleb ta. Eks kevade lõpus või suve alguses enne ehitust tuleb minna suurema samblanoosi järele.

Käbid ja oksad välja

Sügisel proovipartii järel käies sai samblale lisaks hulga leherisu ja muud bioloogilist prahti, mis samblaga segatuna ehitusmaterjaliks ei passi. «See ei lase palgil ära vajuda, palk jääb nendele toetuma ja siis on pärast igavene kehva,» seletab Priit Oks.

Seda, et sammal peab okstest, käbidest ja muust taolisest puhas olema, teab ka Ragner Lõbu, kes on Räpina vallas tegutseva osaühingu Saulerman juht, ettevõte ehitab käsitööna palkmaju. «Kevadest sügiseni on mõistlik korjata,» ütleb ettevõtja. «Kuni sammal pole jäätunud, sest siis on keeruline seda kätte saada.»

Korjamisel tuleks silmas pidada, et hea on see tuua võimalikult kodulähedasest rabast või soost ja autotee lähedalt. Lõbu selgitab, et korjamine ise on küll lihtne töö, aga kottide tassimine võib raskeks osutuda, kui metsast välja on pikk maa. Samuti tuleks proovida leida võimalikult kohev sammal, kõige parem on see mätaste peal. «Kohev on ka soojustusena kohev,» märgib ettevõtja. Näpunäide: kindlasti ei tasu võtta sammalt vee seest või kraavist, sest see pole enam nii hea materjal.

Muidugi on iga Saulermani kliendi enda otsustada, mida ta soojustuseks soovib, kuid huvi turbasambla vastu on olemas. «Eelmisel aastal oli üks väga ilusa arhitektuuriga Värska maja, millele sai puhas sammal palkide vahele. Mina elan juba kümme aastat majas, mis on samblaga soojustatud. On hea ja soe,» kiidab Lõbu.

Kuna Eestis on palju soid ja rabasid, tuleb meile turbasammal lihtsalt ja kodu lähedalt kätte. See annabki Lõbu sõnul soojustusmaterjalile suure väärtuse. «See tuleb inimese enda tööga, ei pea poodi minema. Sammal on sama hea kui mis tahes muu soojustusmaterjal.»

Siin võib ettevõtja sõnul muidugi tulla vaidlemist, sest kindlasti on neid, kes ütlevad, et metsa niigi laastatakse ja nüüd tahetakse peale puude ka sammal ära vedada. «Piim ei tule ju poest ja ehituspoodi materjal õhust,» lausub ta. Eestis on piisavalt palju rabasid, kus turbasammalt on nii palju, et jätkuks ka siis, kui igaüks ehitaks kolm maja ja soojustaks need turbasamblaga. «Ka selle peale kuluks väga väike kogus,» ütleb ta. «Suitsusauna jaoks kulub sammalt maksimaalselt kümme 200liitrist kotti.»

Mõistlikkus ennekõike

Liiati on sammal taastuv loodusvara. «Korjata tuleks nii, et ühtegi kohta lagedaks ei tõmba, vaid ikka mõistlikult – veidike siit ja sealt,» õpetab Ragner Lõbu. Sammal kasvab küll aeglaselt, aga ettevõte on kontrollinud, et kohtadest, kus nad on võtnud, ei saaks tavaline metsaskäija kolme kuni viie aasta pärast enam arugi, et sealt on sammalt korjatud.

Turbasammalt on siinkandis vanasti ehituse juures kasutatud ja möödunud aastal uurisid Tallinna Tehnikaülikooli tudengid selle tõhusust palkmaja ehitusel. Uurimistöös «Palkseina ja akna liitekohtade õhulekke analüüs» leiti, et nurgatapiga seinaosa parim looduslikust materjalist tihendusviis on turbasamblaga tihendamine. Parim tehislik ja moodne tihendusmaterjal on aga liimhermeetikuga palkide liitmine.

Turbasamblaga tegutsemisel on Lõbu sõnul muidugi teatud nüansid. «Nii nagu vanasti tehti, on kõige mõistlikum – sammal peab horisontaalselt palkide vahel lamama.»

Samuti tuleks sammal palkide vahele panna niiskena. Kuivanuna muutub see rabedaks ja tolmjaks ning võib tuulega palgi vahelt lendu minna. «Sambla suur pluss on veel see, et see võtab ja annab niiskust,» lausub Lõbu. Kui sõrestiku vahele vesi satub, siis tehismaterjalist soojustusest enam niiskust välja ei saa ja materjal tuleb välja vahetada, aga sammal saab niiskuse väljaajamisega hakkama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles