Lambapidamine Hiiumaal: 34 murtud lammast, üks jahiluba ja kari hunte

FOTO: pixabay.com

Viimasel ajal ei möödu Hiiumaal ühtki nädalat, kui ühes või teises saare osas poleks hunte nähtud. Seda on nii ettevõtjate hinnangul, kelle karjast on lambaid või vasikaid murtud, kui ka kohalike elanike ja jahimeeste sõnul ohtlikult palju.

Hiiumaa lambakasvataja Harri Hiisi 80 lamba suuruses karjas käisid hallivatimehed viimati hävitustööd tegemas selle aasta aprillis. Kuna poegimisaeg oli just alanud, käis mees oma karja vaatamas ja uusi tallesid üle lugemas igal hommikul. Kuna üks lammas ei tahtnud oma poega hästi omaks võtta, siis tuli ta ühel päeval olukorda kontrollima ka keset päeva. Kõik tundus korras olevat, kuid siis märkas peremees, et üks talleke on verine. Karjakoplis ringi vaadates leidis ta veel kaks mahamurtud talle ja siis veel kahe noore lamba verised elutud kehad. Kui keskkonnaameti spetsialist kohale saabus, leiti kraavist hundi väljaheiteid ja ühe ilvese jälg. Murdmise ja söömise jälgede järgi leidis ka spetsialist, et hunt on karjas käinud.

Kaotas üle 30 lamba

Osa karjast oli Hiisil veidi eemal ämma juures teise karjamaa peal. Augustis tuli sealtki hädakõne, kui karjast oli viisteist lammast maha murtud – kõik täiskasvanud. Kui õhtul korjuseid minema hakati viima, leiti vigastatuid veel omajagu ja neistki heitis kuus lammast hiljem hinge. Nii et koos talledega oli kaotus 21 lammast. «Üsna halb tunne oli neid korjuseid kokku koguda,» lausub mees tagantjärele juhtunut meenutades.

Korra varemgi on hundid sellest karjast lambaid murdnud. Neli aastat tagasi olid loomad mereäärsel karjamaal. Sügisel, kui oli vaja aiad kokku panna ja loomad koju ulualla tuua, avanes seal õõvastav vaatepilt – kaks kolmandikku karjast oli maha murtud, kusjuures söödud oli neist ainult kahest. Pärast seda said saare jahimehed erandkorras rohkem laskmislubasid ja hunte jäi justkui vähemaks. Nüüd ei möödu aga nädalatki, kui keegi poleks kusagil mõnd hunti näinud ja korra silmati koguni kuuepealist hundikarja. Hiis on näinud ühe jahimehe paigaldatud rajakaamera pilte, kus selle aasta augustis tema talust umbes kümne kilomeetri kaugusel ilmus vaatevälja üks hunt ja kolmteist sekundit hiljem oli neid seal juba kuus. Sellest teeb mees järelduse, et murdjaid on viimasel ajal saarele juurde siginenud ja see teeb teda murelikuks.

Hiis on teinud omalt poolt kõik, et karja ohtlike sissetungijate eest kaitsta. Ta ajab lambad ööseks kinnisesse koplisse, kus on pooleteise meetri kõrgune võrkaed, millest väljaspool jookseb all elektrikarjuse liin ja kõrgemal veel elektrikarjuse lint. Jõudumööda ja jupikaupa ehitab ta kõikjale koplite ümber kuueliiniseid elektrikarjuseid juurde. Keskkonnaamet on lubanud kulud kompenseerida, aga kuna tööd on alles pooleli, siis ei tea ta, millises ulatuses ja kas ikka kõik vastab normidele, sest taotlused on tal alles esitamata. Kõik karjaaiad on kavas hundikindlaks teha ja loomulikult tähendab see lisaks investeeringule palju aja- ja jõukulu.

Kütiks rohkem, aga ei saa

Küsisime Hiiumaa jahimeeste esindajalt Urmas Alevilt, milles asi – kas ei saa või ei tohi hunte rohkem küttida. Tema sõnul on hundijaht keeruline ja aeganõudev jaht, kus tuleb väga kiiresti tegutseda. «Küll ja küll on olnud juhuseid, kus oleme hulga mehi liinile välja ajanud, aga meil on hundi laskmiseks ainult üks luba. Ehkki oleme taotlenud ka teist luba, pole seda meile antud. Nõnda saamegi ühe hundi lasta ja isegi kui näeme veel teistki, ei tohi rohkem küttida. Kui järgmisel päeval ka saame uue loa, ei pruugi tingimused küttimiseks enam sobida. Eeldus on, et peame nägema jälgi ja lumega on seda kõige parem teha. Näiteks praegusel ajal ja ilma lumeta on hundijaht suhteliselt lootusetu ettevõtmine,» selgitab ta.

Keskkonnaamet on Hiiumaa jahimeeste pärimise peale vastanud, et saarel on ainult üks pesakond hunte, ehkki nii jahimehed kui ka kohalikud elanikud on näinud mitmeid. Alev on ise näinud ema kolme kutsikaga, kuid nähtud on ka ema viie kutsikaga ja seda teises saare otsas – järelikult on seal pesakondi rohkem kui üks. Tõenäoliselt on nad siginenud loomulikul viisil, sest viimased talved pole võimaldanud loomadel üle mere tulla. Samas arvatakse, et see on takistanud neil ka saarelt ära minna.

Jahimehed ootavad praegu lumega talve, et huntide liikumist parem jälgida oleks ja küttida saaks, kuid ka lisalube nende laskmiseks oleks tarvis. Praeguse süsteemi hindab Alev liiga jäigaks. Tänase päeva seisuga on Hiiumaale antud neli huntide küttimise luba, kusjuures nende ärakasutamisel on lubatud juurde anda. Samas on lubade juurde taotlemise protseduur pikk ja keeruline, nii et selle ajaga võib lumi ära sulada või jahiaeg sootuks ümber saada. Tänavu kestab huntide küttimisaeg novembri algusest märtsi lõpuni, mida on üks kuu rohkem kui varem ja see on loomulikult hea. «Kui aga taotlesime augustis eriluba väljaspool jahihooaega küttida, siis öeldi meile ära põhjendusega, et meil on hunte liiga vähe. Ei tea, kas siis lambaid on veel vähe murtud?» küsib Alev. Saaremaa nimelt sai sellise loa.

Hiiumaa metsaomanik ja kohaliku metsaseltsi juht Aira Toss on samuti seda meelt, et nii väikesel saarel ei saa sellist hundikarja pidada, kui praegu tundub olevat. Lisaks loomakasvatajatele teeb see murelikuks metsaomanikke, sest see hakkab ohustama ökosüsteemi. Hunt on teatavasti metsa sanitar, kes hävitab väetid ja viga saanud loomad ning kui hunte on parasjagu, siis toimetavad nad põhiliselt metsas ja inimeste lähedusse ei kipu. «Meil on neid aga juba nii palju, et nad lähevad elumajade juurde loomi noolima ja teevad talumeestele palju kurja. Teisalt toob suur hundikari ka metssea inimesele lähemale ja need teevad omakorda kahju,» räägib ta. Ka metssigu on saarel liiga palju, sest mujal möllanud katk pole seal nende hulka vähendanud, aga see on juba eraldi teema.

Keskkonnaamet probleemi ei näe

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko vastab meie järelpärimisele, et kui palju peavad hundid lambaid murdma, et nende küttimiseks lisalube antaks ja jahiaega pikendataks, järgmist: «Hiiumaale on antud 1. novembrist neli hundi küttimise luba. Tänase seisuga pole aga jahimehed ühtki looma seal küttinud. Tänavu oleme tuvastanud, et Hiiumaal on murtud 34 lammast, lisaks 10 vigastatud lammast. 34 murtud lammast on võrreldes teiste maakondade arvudega keskmisest väiksem murtud loomade arv. Võrdluseks: Saaremaal on 3. novembri seisuga murtud 177 lammast ja Raplamaal 172. Seetõttu anti mõlemasse maakonda eriluba hundi küttimiseks juba enne jahihooaja algust septembris.»

Sama ameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi vastab kiskjakahjude vähendamise kohta, et kõige suuremat abi hundi tekitatud kahjude vältimisel saab ennetusmeetmete rakendamisest, mida riik toetab 50 protsendi ulatuses. Et hunt kariloomi kahjustada ei saaks, tuleb tema sõnul rakendada järgmised abinõud: kariloomade ajamine ööseks väiksemasse kiskjatõrjeaiaga ümbritsetud aedikusse; kariloomade valve spetsiaalselt selleks kohandatud tõugu karjavalvekoerte abil; nõuetekohaselt rajatud kiskjatõrjeaed. «Hiiumaal meie poolt toetatud neljas kiskjakindla aiaga kaitstud lambakarjas pole pärast seda ühtegi lammast enam murtud. Ka neis lambakarjades, kus lambaid valvavad karjakaitsekoerad, pole ühtki hundirünnakut toimunud. Seega toimuvad murdmised ilma tõhusa kaitseta lambakarjades, kus ei rakendata vajalikke meetmeid.»

Populaarne

Tagasi üles