Granaatõun tõrjub põletikke ja kasvajaid
Nõuanne

Granaadipuu viljakest, juured ja koor sisaldavad kuni 32 protsenti valu pärssivaid bioaktiivseid aineid.

FOTO: Mihkel Maripuu

Granaatõun sisaldab peaaegu kõike organismi ainevahetuseks vajalikku. Juba aastakümneid on teatud, et köögi- ja puuviljades sisalduvad looduslikud taimsed toitained takistavad vähirakkude arengut. Granaatõun on nende omaduste poolest üks parimaid.

Näiteks eesnäärmevähi korral pole hoolimata vasturääkivatest toitumissoovitustest ja uurimistulemustest ühtegi kahtlust granaatõunamahla positiivsetes omadustes.

Juba ajurvedas, Vana-India terviseõpetuses oli granaatõun hinnatud jahutava põletikuvastase toime tõttu. Avicenna soovitas kasutada palaviku, külmetuse, gripi ja düsenteeria vastu aromaatset granaatõunapuuõitest valmistatud teed. Värskelt pressitud mahla soovitas ta juua kõhuvalu korral.

Hippokrates soovitas ravi eesmärgil kasutada eelkõige granaatõunapuu koort. Seda määras ta kõhuhäirete korral, õunakoori soovitas aga panna haavadele desinfitseeriva vahendina ja selleks, et haav kiiremini paraneks.

Nüüdseks on selgitatud, et granaadipuu viljakest, juured ja koor sisaldavad kuni 32 protsenti valu pärssivaid bioaktiivseid aineid. Tuleb meeles pidada, et päevane klaasitäis granaatõunamahla tuleb võtta söögikorra järel, mitte tühja kõhu peale. Kuid mahlal on valuvaigistav toime vaid alahappesusega gastriidi ja haavandtõve korral. Neile, kes kannatavad ülihappesuse all, on granaatõun vastunäidustatud.

Tänapäeval on granaatõuna uuritud üsna põhjalikult ja ausse on tõstetud eelkõige mahl. Ka meie apteekides on müügil ainult kaks naturaalset mahla: astelpaju- ja granaatõunamahl. Granaatõun on kliinilistes uuringutes ennast tõestanud kõige efektiivsema ja kõige paremini uuritud puuviljana, olles efektiivne krooniliste põletike, südame-veresoonkonnahaiguste ja nii hormoonsõltuvate kasvajate (rinna- ja eesnäärmevähk) kui ka (prekliiniliste) kopsu-, naha- ja soolevähi korral.

Granaatõunas on eriti palju polüfenoole, tervisele hästi mõjuvaid taimse päritoluga keemilisi ühendeid. Granaatõunamahla polüfenoolid mõjuvad efektiivselt järgmiste hädade vastu:

rakkude vananemine, kroonilised põletikud, vähkkasvajad, eriti eesnäärmevähk, rinnavähk ja leukeemia, samuti arteroskleroos ja südame-veresoonkonnahaigused.

Loomulikult ei väida uuringud, et granaatõun oleks iseseisev ravivahend või asendaks klassikalisi ravivorme. See on neile täienduseks. Ka on granaatõun väga sobiv profülaktilise vahendina, eriti eesnäärme- ja rinnavähi ohu korral.

Punast värvi toiduained ergutavad vereloomet, tõstavad vere hemoglobiinisisaldust, kiirendavad vereringet, stimuleerivad lihastoonust. Punased puu- ja köögiviljad sisaldavad lükopeeni – antioksüdanti, mis täidab peamist rolli ilu ja noorusliku välimuse säilitamises. Punaste puu- ja köögiviljade tarvitamine kiirendab põletikuliste protsesside taandumist, kaitseb südame-veresoonkonnahaiguste ning kopsu-, rinna- ja põievähi eest. Punased viljad ergutavad organismi, leevendavad depressiooni, stimuleerivad käitumisreaktsioone ja vaimset aktiivsust, suurendavad enesekindlust.

Tunnustatud erialaajakirja American Journal of Clinic Nutrition andmetel paraneb pärast ühenädalast 250 ml granaatõunamahla igapäevast tarbimist inimkeha antioksüdatiivne kaitse umbes 9 protsenti. Teine uuring tuvastas, et pärast igapäevast ühe klaasi granaatõunamahla joomist ühe aasta vältel suurenes vere antioksüdatiivne kaitsevõime 130 protsenti. Lisaks kliiniliste uuringutega tõestatud toimele südamele ja veresoontele on granaatõunal antioksüdatiivne kaitsetoime ajule ja närvisüsteemile. Mahla mõju tasub proovida ka neil, kellel on astma, kõrge vererõhk ja palju nn halba kolesterooli ning neil, kes tunnevad end lihtsalt väsinuna.

Granaatõunamahla soovitatakse südame ja veenide tugevdamiseks, juuste väljalangemise korral, osteoporoosi vastu ja selle ennetamiseks. Viiruserohkel ajal võib granaatõunamahl aidata immuunsüsteemi antioksüdantide ja vitamiinidega tugevdada ning põletikke ohjata.

Värskelt pressitud granaatõunamahla soovitatakse raviprofülaktikas juua korraga ½ klaasi 4 korda päevas veidi enne sööki. Siis pidada paar nädalat vahet ja vajadusel kuuri korrata. Värsket mahla võib magustada ka meega.

Suuremate koguste korral tuleks granaatõunamahla lahjendada veega vahekorras 1 : 1, sest suur orgaaniliste hapete sisaldus ärritab magu ja rikub hambaemaili.

Kalduvus tursetele: joo kolmandik klaasitäit granaatõunamahla, sest see on tõhus diureetikum.

Isutus: joo 0,5–1 klaasi mahla või söö üks õun 15 minutit enne sööki.

Palavik, nohu, kurguvalu: joo klaasitäis granaatõunamahla, maitse järgi võib lisada mett või segada mahlale juurde magusamat õuna- või porgandimahla.

Kel on terviseprobleemid ja ravimite kasutamine igapäevane asi, peaks enne tarbimist arsti või apteekriga nõu pidama.

Populaarne

Tagasi üles