Mida tohib teha vana eterniidiga ja mida mitte?

Kuuri kõrval lagunev eterniidikuhi mureneb aja jooksul ja tekitab tolmu. Asbestitolm ei sadestu, vaid jääb õhku hõljuma, kuni elusolend tolmu sisse hingab. Foto: Ants Liigus

Vanema maja renoveerimisel jääb tihtilugu üle korralik hunnik vana eterniiti, millest siis üsna keeruline lahti saada: prügimäe tasu ja sinna transportimine võib kokku maksta kolmekohalise summa ning nii otsitakse muid lahendusi.

Facebooki tasuta äraandmise gruppides leiab sageli vana eterniidi pakkumisi ja levinud on soovitus eterniitplaatidega teeauke täita. Eterniidimure lahendamiseks küsisime nõu Keskkonnaministeeriumilt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK).

Kui muidu on taaskasutus väga moes ja keskkonnaametnikud soosivad seda, siis asbestijäätmete taaskasutamine ei ole lubatud. Vana eterniidiga on vaid üks õige tegevus: see tuleb üle anda jäätmekäitlejale, kellel on tegevusluba asbesti sisaldavate jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks.

Kel katusevahetuse järel koduõuel vana eterniidi hunnik, neil soovitab Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kaili Kuusk esmalt küsida omavalitsusest, kuhu saab ohtlikke jäätmeid üle anda. Tavaliselt on omavalitsus korraldanud vana eterniidi vastuvõtmise jäätmejaamas või korraldab vana eterniidi kogumisringe.

«Vana eterniitkatust vahetades tekib suur kogus ohtlikke jäätmeid, mis võivad põhjustada kahju keskkonnale ja tervisele. Asbest ja asbesti sisaldavad materjalid just seda on. Kui sellised jäätmed on tekkinud, vajavad need erikäitlust, et mitte kahju tekitada,» selgitab Kuusk.

Riik on KIKi kaudu toetanud omavalitsusi elanikelt ohtlike jäätmete kogumiseks ja käitlemiseks ning vahel korraldavad omavalitsused eterniidijäätmete tasuta kogumist.

«Seega, selle kohta, kas on võimalik eterniidijäätmeid jäätmejaama ära anda ja kas selle eest ka tasu nõutakse ja kui palju, võiks selgitusi küsida kohalikust omavalitsusest,» soovitab Kuusk. «Ka siis, kui kohalikus omavalitsuses ei ole jäätmejaama, tuleks omavalitsusest küsida infot, kuidas on vallas või linnas asbestijäätmete kogumine korraldatud.»

Teeaukude täiteks

Nagu öeldud, on rahva seas üks levinud soovitus vanade eterniitplaatide ärapeitmiseks: nendega saab teeauke täita. Plaadid alla, killustik või kruus peale ning rahu majas, ega keegi ei näe. Kuusk nendib, et tõepoolest on sagedased juhtumid, kus eterniit purustatakse ja kasutatakse metsateede täiteks. «Sellise tegevusega ohustatakse kõiki, kes hingavad,» rõhutab ta. «Iga kord, kui auto sõidab üle teel olevate eterniiditükkide, mis võivad olla ka killustiku all, paiskub õhku asbesti sisaldavat tolmu. Asbestitolm jääb oma füüsikalise olemuse tõttu õhku hõljuma ega sadestu. Tolm hõljub, kuni elusolend tolmu sisse hingab.»

Õhku paiskuv asbesti sisaldav tolm ei ole silmale nähtav, kuid ohustab kõiki, kes seda sisse hingavad. Mikroskoopiline tolm satub hingamisteede kaudu organismi. Organismi sattunud asbestitolm võib tekitada asbestoosi, kopsuvähki ja teisi kopsuhaigusi.

Kui naaber eterniidiga teeauke täidab, tuleks sellest kohe teada anda järelevalveasutusele ehk siis omavalitsusele või keskkonnainspektsioonile, rõhutab Kuusk.

Küsimusele, kui majal on vana eterniitkatus, siis kas see mürgitab elanikke, kostab Kuusk vastuseks, et asbest on ohtlik üksnes siis, kui sellest eraldub lendlevaid kiude – asbestitolmu. Nende kiudude sissehingamine võib põhjustada raskeid haigusi. Seega kui eterniitkatus on terve, see ohtu ei kujuta. Kuuri kõrval lagunev eterniidikuhi võib aga aja jooksul mureneda ja siis võib tekkida ka tolmu.

Niiske töö

Asbesti sisaldava materjali eemaldamisel tuleb tööd teha nii, et materjal saaks võimalikult vähe vigastatud. Pinnad tuleb hoida niisked, et vältida tolmu teket ja levikut. Asbestitolmu ja muude väikestest asbestiosakestest koosnevate jäätmete korral soovitatakse kasutada tugevaid kahekordseid plastkotte. Sisemist kotti ei tohi ääreni täita, vaid mõlemat kotti peab olema võimalik korralikult kinni siduda. Koti peab enne selle asbestijäätmetega täitmist õhust võimalikult tühjaks saama. Suuremate ja teravate servadega asbestijäätmete korral peab vältima jäätmetükkide väiksemaks tegemist, need tuleb pakkida kahekordsesse kilesse või muusse sobivasse materjali. Asbesti sisaldavaid jäätmeid tuleb transportida kaetult, kinnises transpordivahendis või kotis.

Jäätmearuandluse järgi on asbesti sisaldavaid ehitusmaterjale tekkinud 2014. aastal 6108 tonni, 2015. aastal 6246 tonni ning mullu 7866 tonni.