Hakkpuit kändudest: tuleviku maiguga, ent siiani kallis

Haaratsiga varustatud kännukopp tegutseb ekskavaatori noole otsa rakendatuna mängleva kergusega. Just tänu haaratsile püsib känd masina haardes paremini ja töö on efektiivsem. Foto: Ain Alvela

Kuigi kändude juurimine lageraielankidelt pole metsamajanduses veel kuigi agaralt kasutust leidnud, on mitu kodumaist metallifirmat võtnud juurimiseks vajalikud agregaadid oma tooteportfelli.

Kändude väljajuurimine tuleb kõne alla eelkõige kohtades, kus maaomanik soovib pärast puude mahavõtmist alale kultuurmaastiku luua, pargi rajada või maja ehitada. Metsast Eestis veel kände välja ei veeta, sest hakkpuidu hind on liiga odav, et töö ära tasuks. Ent potentsiaali sel tegevusel on. RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi räägib, et raiejäätmete kokkukogumine on alles lapsekingades, takistuseks hakkpuidu madal hind ja tüma metsaalune. Näiteks kändude juurimine eeldab üsna intensiivset rasketehnikaga metsaaluse sõtkumist ja pole lihtsalt võimalik ega eetilinegi kändude kättesaamise nimel kogu ala kapitaalselt üles sonkida.

Eestis toodetakse väärt tehnikat

Peaasjalikult Viimsis, aga mujalgi Harjumaal võsalõikust, metsamaa raadamist ja hakkpuitu tegeva osaühingu Puiduhake.com varustusse kuuluvad võsagiljotiin, kännujuurija ja kändude lõhkuja. Kõik need saab hõlpsasti kinnitada tavalise roomikekskavaatori noole otsa. Pealinna ümbruses tuleb tavaliselt varem metsa või võsa all olnud maad ette valmistada, et seal saaks hakata elamuid ehitama. Kuni siinkandis elamuarendus järjest rohkem vaba maad vajab, jagub ka võsalõikajaile ja kännujuurijaile tööd.

Umbes aastapäevad on firmas kasutusel olnud Kadrina metallitööfirmas Pomemet prototüübina valmistatud hüdrauliline haaratsiga kännujuurija. Uudne on riist just sellele lisatud haaratsi poolest. Lihtsaid kännujuurimisharke on varemgi toodetud, aga haarats muudab töö tõhusamaks, kännu väljajuurimisele rakendatav jõud suureneb ja kändu saab tugevamini kinni hoides paremini mullast puhtaks raputada.

OÜ Puiduhake.com juht ja osanik Erkki Naabel kinnitab, et Eestis tehakse maailmatasemel metsatehnikat ja tema eelistabki siinmail toodetud riistu. Tänavu on ta ettevõtte tehnilise taseme parandamisse investeerinud umbes pool miljonit eurot.

«Olengi siin viimastel aastatel justkui meie tööstuste katsebaas, koostöö käib otse inseneridega, kes on seadmed välja töötanud,» kirjeldab ta. «Annan neile tagasisidet, nemad käivad minu juures töötavaid masinaid vaatamas, siis korrigeerivad nende juures üht-teist. Parim variant neile, mulle ja tulevastele kasutajatele.»

Tegelikult propageerib ta ka suurematel majandusmetsade raietel oksade langilt äravedamist ja kändude väljajuurimist. Kuigi praeguse hakkpuidu hinna juures tulu kulusid ei kata.

Nimelt on juurimine kulukas ja sellest tulenevalt tellijale üksjagu kallis. Hakkpuiduks mineva küttepuidu kokkuostuhind on küll tõusnud ja küünib praegu juba 25 €/tm (tihumeeter), ent kännujuurimiskulu see ei korva. Hakkpuidu enda hind kõigub 7–10 €/m³ (kuupmeeter).

«Küttepuidu hind peaks vähemalt kaks korda kallim olema, et kände tasuks välja võtta ja hakkeks teha,» kirjeldab Naabel. «See töö võtab palju kütust, seejärel tuleb kännud peenemaks lõhkuda, hunnikusse laduda ja paariks aastaks kuivama jätta. Pärast veel hakkimine ja transport.»

Kännuhake tuleb kallilt kätte

Erkki Naabel hindab, et hektari kunagi metsa all olnud maa siledaks tegemine, et sinna muruplatsi või aiamaa saaks rajada, maksab 1 €/m² ehk 10 000 €/ha. Summa, mida enamasti ei õnnestu sealt varutud puidu müügist teenidagi.

Et kulusid kahandada, soovitab ta kännud ladustada võimalikult raielangi lähedale. Hunnikus peseb vihm need mullast puhtaks ja seejärel tuleb hakkur kohale kutsuda.

«Kände transportides veaksime õhku, juba valmis haket vedada on mõistlikum,» sõnab Naabel.

Parasjagu müttab OÜ Puiduhake.com kirjadega JCB-ekskavaator Viimsis Pringi küla piirimail, kuhu rajatakse Tammelaane elurajooni. Maa on pideva vihma mõjul üsna pehme ja et sinna üldse saaks midagi ehitada, tuleb kaevata kuivenduskraav, ühendada see olemasoleva süsteemiga ja suunata liigne vesi mere poole. Naabeli firma lõikab võsa ja juurib kände kohas, kuhu kraav peab tulema. Tulevaste majade vahele jääb üksjagu puid ka kasvama.

Lisaks Pomemetile toodavad kännujuurimise haaratseid teisedki kodumaa ettevõtted. Näiteks töötas OÜ Tamsalu EPT oma konstruktoritega välja võsagiljotiini. Asi võeti ette mõned aastad tagasi, kui biokütuste tähtsus soojamajanduses kasvas. Tamsalus valmistatakse ka niinimetatud kännukonksusid, mis on sarnased Pomemetis toodetuga, ent neil puudub eraldi liigutatav haarats. Põhiline turg, umbes 80 protsenti, on ikkagi Norras, Rootsis ja teistes Põhjamaades.