Viimane aeg on jõuluõlu käima panna

Et jõuluajal koduõllest tõelist rõõmu tunda, mitte vaevelda pea- või kõhuvalu käes, soovitab kuuendat aastat pruulimistarvikuid müüva OÜ Pruulmeistrid juhatajaAlar Tammela õlu hakkama panna novembris. Foto: Erakogu

Novembris on tagumine aeg panna hakkama jõuluõlu, sest siis ei tekita see kodus valmistatud märjuke pühal jõuluõhtul pakkudes tervisehädasid, mis võivad meeleolu kõigil üsna ära rikkuda.

Ammusest ajast on eesti maarahval kaks tähtpäeva, millal talupere on teinud koduõlut: need on jõulud ja jaanid. Viimastel aastatel kogub hoogu isetegemine. Ise tehakse suitsukala ja -liha, valmistatakse kodus juustu ja leiba. Samamoodi pruulitakse aina rohkem õlut. Et jõuluajal koduõllest tõelist rõõmu tunda, mitte vaevelda pea- või kõhuvalu käes, soovitab kuuendat aastat pruulimistarvikuid müüva osaühingu Pruulmeistrid juhataja Alar Tammela õlu hakkama panna novembris. Mida varem, seda parema maitsega õlu saab.

Kui lihtne on koduõlut teha, kas sellega saab tõesti igaüks hakkama?

Õlle tegemine on tänapäeval tõesti lihtne. Kõige mugavam on õlut teha õllekontsentraadist, mis sisaldab humalatega maitsestatud linnasesiirupit ehk maltoosat ja õllepärmi. Kontsentraadile on vaja lisada vesi ja suhkur ning raputada peale kaasas olev pärm.

Vanasti oli õlleteoks eraldi ankur. Mille sees tänapäeval õlut teha?

Üks suuremaid vana- ja nüüdisaegse õlleteo erinevusi on see, et õlu kääritatakse valmis kääritusnõus ja alles siis villitakse ankrusse või pudelitesse. Siis säilib õlu pikalt (vähemalt aasta), on selge ja maitse läheb seistes ainult paremaks. Otse ankrus kääritatud ja ümber villimata õlu on pärmine, tekitab peavalu ja kõhuhädasid ning rikneb kiiresti. Endiselt on neid, kes tulevad kaks päeva enne jõule ostma kraami koduseks õlleteoks. Müüme neile küll, aga soovitame siiski õlletegemise õpetust jälgida ja tervisehädade vältimiseks kasutada jõuludeks soovitud koduõlut näiteks kolmekuningapäeval.

Kui kaua üks õlletegu aega võtab?

Õlut saab teha õllekontsentraadist, mis on lihtsam viis, või pruulida algusest peale linnastest ja humalast. Õllekontsentraadi käimapanek võtab aega umbes kümme minutit. Algusest peale linnastest ja humalast valmiva õlle käimapanek võtab kuus-seitse tundi.

Lühemal variandil tuleb õllekontsentraat koos kilo suhkruga lahustada kahes liitris keevas vees, lisada juurde nii palju külma vett, et kokku saaks 23 liitrit õlut, ja peale raputada pakis olev kuivpärm.

Käärimisprotsess on mõlemal juhul sarnane ja selleks vajab õlu toatemperatuuril umbes kümmet päeva. Pärast seda saab õlu villida kas pudelitesse või ankrusse ja panna jahedasse laagerduma. Nüüd sõltub tarbimisaeg juba tegija kärsitusest, kuid võib juua ka kohe. Maitses on tunda rohkem pärmi, kuid kõhuhädasid enam ei teki.

Mis õlletegu maksab?

Õllekontsentraatide hinnad algavad kümnest eurost ja sõltuvalt õlle stiilist lõpevad kolmekümne euro juures. Esmane investeering kodus õlut tegema hakates jääb 60 euro kanti, hiljem on juurde vaja osta vaid puhastusainet ja õllekontsentraati. Loomulikult võib maitsestamiseks juurde panna lisandeid ja anda õllele tsitruselist lõhna aroomihumalatega, nii et konkreetset hinda on raske välja tuua.

Kui aktiivselt koduõlut tehakse?

Viimastel aastatel tundub, et usinasti. Pruulitakse õlut, suitsutatakse kala ja liha, tehakse talveks sisse metsaande, valmistatakse kodus juustu, leiba ja muud. Õlle tegemise parim reklaam on kodus pruuliv sõber. Nii mõnigi kord on meie poodi sisse astunud mitu sõpra, kes eelmisel õhtul on kellelgi külas olles koduõlut saanud ja on nüüd otsustanud ise ka katsetada.

Enamik kodupruulijaid alustab õlletegu kontsentraadiga, sest nii on lihtsam, pole vaja palju ruumi ja vahendeid. Mõned liiguvad mõne aja möödudes linnastest pruulimise juurde, teised jäävadki kontsentraatidest valmistama.

Kas poest saab osta erimaitselisi õllekomplekte?

Suurim erinevus seisnebki selles, et vanasti oli tulemuseks koduõlu, küll erineva maitse ja värviga, kuid tänapäeval saab teha juba kindlat marki õlut: stout’e, IPAsid, laagriõlut, nisuõlut ...

Sel aastal lõime Pruulmeistrite meeskonnaga uue õllekontsentraatide brändi Bullet Brew, mille alt müüme enda retseptide järgi Inglismaal toodetud õllekontsentraate. Heameelt teeb, et need on tõesti hästi vastu võetud nii Eestis kui ka mujal Euroopas. See annab meile indu uute maitsetega turule tulla. Mitmeid üllatusi saame lubada juba lähiajal.

Koduõlle magus maitse näitab peremehe lahkust

Setomaal Obinitsa lähistel hobitalupidajana tegutsev Paul Sõrmus teab, et koduõlle magus maitse ja rohke vaht on meeltmööda paljudele. Selle järgi teati tulla külla jõuludeks ja teistel setode pühadel, kuid viimastel aastastel on mehest siiski saamas hoopis käsitöösiidri meister.

Tartu linnas elava ja Obinitsas vanematekodus talu pidava Paul Sõrmuse peres ei möödunud ühedki pühad koduõlleta. Nii oli lihtsalt tavaks. Õlut tegid tema esivanemad ja teeb tema, küll maltoosast ja leivast, küll linnastest.

Magusa meki järgi hinnatakse peremehe lahkust ja nende pere õlu maitses ikka üsna magusalt. Nii Pauli isa kui hiljem ka Paul eelistavad koduõlut tehes magusust seetõttu, et õlu oleks suupärane ka naisperele. Kuna roostevabas ankrus õlu tuli pärast valmimist nädalaga ära tarbida, pärast seda läks jook kibedaks ja aina kangemaks, soovitab Sõrmus õlle tegemisel kasutada tänapäevaseid vahendeid. «Olen õlut ka pudelisse villinud, kuid viimastel aastatel eelistan villida siidrit, sest esimene kord õnnestus nii hästi, et patt oleks rohkem mitte proovida,» lausub ta.

Siider valmib samas roostevabas ankrus, mis õlugi. Neli aastat tagasi oli neil maakodus õunauputus ja Paul, ema hea pojana, otsustas õunamahlast siidrit teha. Prooviks. Ostis selleks teise suurema ankrugi. «Panin sügisel mahla ankrusse ja kevadel avades sain meeldiva üllatuse osaliseks. Milline aroom ja maitse, tõeline kuld. Teisedki, kes proovisid, kinnitasid seda,» räägib ta.

Sõrmus hankis kirjandusest teadmisi juurde ja tasapisi ongi enda tarbeks koduõlle tegemine asendumas ettevõtjana käsitöösiidri valmistamisega. Et mehel on soov aina rohkem kuni lõplikult elama asumiseni puhuda elu sisse Obinitsa lähedal asuvale vanematekodule, siis loodi talumajapidamises kasvava turustamiseks mittetulundusühing Umatettu. On käidud turgudel kohe õige mitme kodus naise valmistatud hoidise ja muu kaubaga. Tulu teenitud sedavõrd, et sai taotleda alustava ettevõtja toetust taluhoonetele uue elu sissepuhumiseks ka euroraha toel. Kõik selle nimel, et kord kogu perega Setomaale tagasi elama kolida. «Kui kõik läheb müümiseks vajaliku paberimajandusega plaanipäraselt, siis oleme jälle astunud ühe suure sammu unistuse suunas,» kinnitab Sõrmus.