Masina- ja metallitööstus pakub maanoortele väärt töökohti

Tänavu veebruaris valmis VMT Tehastes Soome maanteeameti tellimusel kolm hiiglaslikku sillakonsooli, mid oli võimalik vaid ööhämaruses vedada. Foto: Marko Saarm

Masina- ja metallitööstusettevõtted on maal elada soovivale tehnikahuvilisele noorele head kohad töötamiseks – elu maal saab ühendada huvitava ja tähendusrikka tööga.

Aktsiaseltsi VMT Tehased juhatuse liige Rainer Kütt on ise sama tee läbi käinud. Noore poisina tuli tal maal vanemaid aidates ikka traktorimootoreid lahti võtta, keevitada, treida ja freesida. Tihti tuli mõni seadme komponent ise valmis teha.

«Kõik mu suved möödusid lapsepõlves maal. Maal kasvatasime loomi ja pidasime põldu. Puutusin kokku igasuguste seadmete ja mehhanismidega. Valdavalt oli tegemist Vene päritolu tehnikaga, mis kippus aeg-ajalt lagunema. Et töö edasi saaks minna, oli vaja tehnikat remontida,» kirjeldab Rainer Kütt.

Märkamatult oligi ta avastanud endas tehnikapisiku, mis tegi edasise erialavaliku tunduvalt lihtsamaks. «Mul tekkis huvi tehnikast rohkem teada saada, pärast keskkooli läksin Maaülikooli tootmistehnikat õppima. Maatööd tehes olin saanud head baasteadmised ning masinate ja seadmetega ümberkäimise kogemuse. Tagantjärele mõeldes andis just see tõuke masina- ja metallitööstust edasi õppida,» räägib ta.

Nüüd on Rainer Kütt ASi VMT Tehased juhatuse liige, tehased asuvad Viljandis, Karksi-Nuias ja Põltsamaal. «Praegu on peaaegu pooled töölised pärit maapiirkonnast. Saab kindlalt väita, et oleme maanoortele üks potentsiaalne tööandja,» kinnitab mees. Tehastes on pakkuda üle 25 töö.

Maalt saab tööl käia ka Meteci kaubamärgi all tegutsevas Eesti ühes juhtivas metallitööstusettevõttes osaühingus Tarmetec. «Peaaegu 25 aastat oleme pakkunud oma teenuseid tuntud Euroopa tööstusettevõtetele,» sõnab Tarmeteci personalijuht Britta Peetso.

Metec tegutseb Tartus ja on Lõuna-Eesti suurimaid metallitööstusi, tehas laiub 20 000 ruutmeetril. «Meie katuse all töötab üle 250 inimese, kellest peaaegu neljandik elab linnast väljas Tartu-lähedastes valdades. Kuna asume võrdlemisi linna ääres, on siia mugav ligi pääseda just lõunapoolsetest piirkondadest, kus tööletulekuks ei pea linnast läbi sõitma. Samas asume siiski piisavalt linna sees ja ühistranspordi peatused asuvad mugavalt lähedal,» räägib Peetso.

AQ Lasertool OÜ personalijuht Janne Eljas ütleb, et nende tehasedki asuvad maapiirkonnas. Pärnu tootmisüksus Audrus Lemmetsa külas asutati 2003. aastal ja praegu töötab seal umbes 270 töötajat. Viimsi tootmisüksus omandati ülevõtmise teel 2014. aastal, seal on 50 töötajat. Jüri tootmisüksus omandati samuti 2014. aastal, selles on tööl 60 inimest. Just Pärnu tootmisüksuses töötab palju maanoori, kes elavad tehase lähedal. «Samas töötavad meil ka maanoored, kelle elukoht jääb 60 kilomeetri raadiusesse, nemad sõidavad iga päev oma transpordiga tööle,» lisab Eljas.

«Noori, kaasa arvatud maanoori tõmbab vaheldusrikas ja huvitavaid ülesandeid pakkuv töö, ettevõtte stabiilsus ja töötasu,» loetleb Eljas. «Oleme tööle võtnud noori, kellel on haridustee mingil põhjusel katkenud. Anname neile võimaluse omandada metallitöö oskused ja neist on saanud keevitajad, pingioperaatorid, koostelukksepad või programmiinsenerid.»

Tööd jätkub

Rainer Küti sõnul on metallitööstuses oskuslikule ja töötahtega inimesele alati tööd pakkuda. Pragu on vaja insenere, tehnolooge, projektijuhte, keevitajaid, CNC-pinkide operaatoreid ja kogenud operatiivtasandi juhte. «Kui oskustest rääkida, siis kõik spetsiifilised oskused on õpitavad ja tulevad praktilise kogemusega,» arvab Kütt. Ta ütleb, et insener peab olema loov ja suutma kursis olla uute tehnoloogiliste võimalustega, tehnoloogil tuleb valida tootmiseks kõige kulusäästlikum tehnoloogia, projektijuht peab oskama tööd planeerida, keevitajad ja CNC-pinkide operaatorid peavad tundma metallide hingeelu ning operatiivtasandi juhid ergutama töölisi pidevalt arenema.

Sel nädalal on hea võimalus end masina- ja metallitööstusega kurssi viia, sest kolmapäevast reedeni toimub Tallinnas masina- ja metallitööstusmess Instrutec 2017, kus on väljas üle 80 ettevõtte. Britta Peetso Tarmetecist räägib messil sellest, mida teha, et tootmine õnnestuks. AQ Lasertool OÜ astub üles kontaktmessil, kus noored ettevõtetega kohtuvad.

Masinatööstuses on põnev

Rainer Küti sõnul on metallitööstuses huvitav töötada, sest nende tehastes näiteks toodetakse enamasti projektipõhiselt. Iga projekt nõuab tõsist läbitöötamist ja lahenduste leidmist. «Võrreldes seeriatootmisega ei hakka meil kunagi igav. Üks põhjus, miks meie kaadri voolavus on nullilähedane, võib-olla sellest tulenebki. Kui me iga päev peaksime samu liigutusi tegema ja ühtegi lahendust vajavat probleemi poleks, siis ega pikka pidu ei ole. Inimene tahab areneda,» arutleb Kütt. «Et ettevõte areneks, tuleb ennast pidevalt proovile panna. Arvan, et oleme loonud töökeskkonna, kus saab ennast teostada. Küllap see teebki töö ägedaks.»

Praegu on Eesti masina- ja metallitööstus Küti arvates valdavalt üles ehitatud allhanke pakkumisele. Toodete spetsifikatsioonid on tehtud valdavalt mujal ja toote valmistamine on meie rida. «Tasapisi käib üleminekuaeg, kus ka tootespetsifikatsiooni valmistamine on liikunud meie vastutusalasse. Järgmine samm on see, et toode mõeldakse siin ka välja ja pakutakse sellele järelteenuseid. Sellega seoses näen suurt vajadust tootearendusega seotud personali järele,» lausub Kütt.

Janne Eljase sõnul räägib metalli- ja masinatööstuse kasuks see, et töötaja saab areneda ja igasuguseid ülesandeid lahendada. «Paljud Eesti masinatööstusettevõtted teevad allhanketööd suurematele ja tuntud tootemarkidele, meie toodangut eksporditakse üle maa. Meie tehtut leiab nii Scania kui ka Volvo bussides ja veoautodes, Volvo ehitusmasinates. Allhankena valmistame koosteosi rongidele ja trammidele. Näiteks Londoni metroos sõidavad Bombardieri rongitööstuse toodetud rongid, kus on meie tehases valmistatud trafokastid,» toob Eljas välja.

«Meteci tooteportfell on lai, siin toodetakse meditsiinitehnika, autotööstuse ja masinaehituse tooteid, katsetatakse pidevalt uusi asju ja mõeldakse välja uusi tooteid. See teeb töö huvitavaks ja vaheldusrikkaks,» lisab Britta Peetso. «Meil on lai ja moodne masinapark, millesse investeeritakse palju. Tänapäevase tootmisettevõttena hoolitseme selle eest, et töötajatel oleks hea töökeskkond.»

Tema sõnul käib töö selle nimel, et elimineerida või vähendada tööd, mis on rutiinne, must või inimesele füüsiliselt raske. Üha enam investeeritakse seadmetesse ja tööpinkidesse, mis teeksid raske töö inimese eest ära, seega on suur vajadus spetsialistide järele, kes suudaksid need keerulised seadmed ja robotid tööle panna. «Arvutile käsklusi andes tuleb ise siiski tehnoloogiat tunda ja aru saada, kuidas metall painutades käitub või keevitusprotsess toimub.»