Tänavu võib turule jõuda halvema kvaliteediga kartul

Kui tavaliselt soovitab kartuliteadlane Luule Tartlan osta talvekartulid kahes osas, siis tänavu vähemalt kolmes jaos, sest keerulistes oludes kasvanud ja võetud mugulate säilimisega võib probleeme olla. Foto: Toni Läänsalu

Kartulivõtt käib tänavu veel novembriski, aga osa saaki jääb ikka talveks põllule mädanema. See tõotab tõsta kartuli hinda poes, teisalt on tootjatel käes palju nigelama kvaliteediga mugulaid, mida ollakse valmis peaaegu poolmuidu ära andma.

MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees Kalle Hamburg võttis läinud nädalal alles oma põldudel kartuleid, maas oli veel viis hektarit. «Suurte kulude, raskustega ja väga visalt läheb see töö,» nendib mees. «Maa on märg ja kombainile on see väga suur koormus. Lausa võllid lähevad pooleks.»

Kogenud kartulikasvataja on varemgi näinud, et veel novembris kartuleid võetakse, samamoodi seda, et saak jääb talveks maha. «Tänavu on olud igal pool hullud. Kes enne oktoobri algust kartulit üles võtta ei jõudnud, siis neil kõikidel on probleeme,» teab ta.

Olukorra teeb eriti kurvaks, et suvi oli kartulikasvuks hea. «Saak on tegelikult ju super ja väga valus oleks sellist põllule jätta,» ütleb Hamburg. «Kui vaid teaks, mida teeb kartuli hind. Kui see jääb alla tasuvuse piiri, siis ei mõtlekski koristada, aga lootusesäde on, et hind ikka tõuseb.»

Novembri alguse ilm küll enamjaolt soosis kartulivõttu, kuid ülesvõtmine on üks asi, aga mugulad on vaja ka sorteerida, pesta ja säilitada.

Absurdne hind

Hamburg avaldab lootust, et kartuli hind tänavu siiski tõuseb ehk normaliseerub. «Mullu oli poes kartul odavamgi kui tootja omahind, see on absurdne,» selgitab ta.

Kartul on põhiline ostukorvi toode ja poeketid vaatavad, et võimalikult soodsalt kaup sisse saada.

«Poekett ütleb, et kui selle hinnaga annad, siis võtame. Tootjal on raha vaja, nii jääbki kasvataja sundseisu ja on sunnitud odavalt käest andma,» nendib Hamburg.

Tänavu võib turule tulla palju mitte kõige parema kvaliteediga kartulit, mida ollakse sunnitud peaaegu olematu hinnaga ära andma.

«See on igaaastane probleem, et kehvema kvaliteediga kartul antakse odavalt käest, see jõuab poes lahtise kartuli kastidesse, kust siis sünnibki kartuli maine, et see pole kvaliteetne ja on väga odav,» seletab Hamburg. «Ühest küljest kompromiteerib see kartulit, teiselt poolt luuakse tarbijale kuvand, et see on väärtusetu toiduaine, mille peabki odavalt kätte saama. Kui hinnad normaliseeruvad, siis on tarbija šokeeritud.»

Hamburg meenutab, kui ta mullu sügisel pidi telesaatesse minema ja näitama, milline üks korralik kartul välja näha ei tohi. Ta läks Maximasse, võttis lahtisest letist pool kilo kartuleid ja kassas näitas hinnaks seitse senti. «Kui arvestada kokku kõik kulud, mis kaasnevad kartuli poodi jõudmisega, siis jääb sellise müügihinna korral tootja hinnaks kolm senti. See pole normaalne,» ütleb ta.

Tootja hind mustal ehk lahtisel kartulil on 15 sendi juures. «Tänavu, kui vaid pool saagist on kaubandusliku kvaliteediga, peaks hind veel kallim olema, et kulutused tasa teenida,» sõnab Hamburg. «Kes sai saagi kuiva ajaga üles, sel muidugi seis parem.»

Märjal ajal üles võetud kartuli säilituskulud on suuremad. «Kui ei ole häid säilitustingimusi, võib asi käest ära minna. Täna võib küll saak salves olla, aga kahe kuu pärast on seis seal nutune,» hoiatab Hamburg.

Kuna naabermaadeski oli põllumeestel äärmiselt kehv saagikoristusaeg, siis kartuliküllust ei paista kuskilt ja kevadeks tõenäoliselt eestimaist kartulit ei jätku. Enamasti hakatakse kartulit importima aprillist, tänavu tuleb seda teha ilmselt varem.

Alla omahinna tootmise tõttu jääb iga aastaga kartulikasvatajaid vähemaks. «Arvan, et sel aastal on lõpetajaid rohkem kui varasematel aastatel,» lisab Hamburg.

MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees Kalle Hamburg võttis läinud nädalal alles oma põldudel kartuleid, maas oli veel viis hektarit. «Suurte kulude, raskustega ja väga visalt läheb see töö,» nendib mees. «Maa on märg ja kombainile on see väga suur koormus. Lausa võllid lähevad pooleks.»

Kogenud kartulikasvataja on varemgi näinud, et veel novembris kartuleid võetakse, samamoodi seda, et saak jääb talveks maha. «Tänavu on olud igal pool hullud. Kes enne oktoobri algust kartulit üles võtta ei jõudnud, siis neil kõikidel on probleeme,» teab ta.

Olukorra teeb eriti kurvaks, et suvi oli kartulikasvuks hea. «Saak on tegelikult ju super ja väga valus oleks sellist põllule jätta,» ütleb Hamburg. «Kui vaid teaks, mida teeb kartuli hind. Kui see jääb alla tasuvuse piiri, siis ei mõtlekski koristada, aga lootusesäde on, et hind ikka tõuseb.»

Novembri alguse ilm küll enamjaolt soosis kartulivõttu, kuid ülesvõtmine on üks asi, aga mugulad on vaja ka sorteerida, pesta ja säilitada.

Kvaliteet nigelapoolne

Kartuliteadlane Luule Tartlan pakub kasvatajatelt saadud vastukaja põhjal, et tänavu võib koristamata jääda hinnanguliselt kuni 30 protsenti kartulipõldudest. Samas on seis üle Eestimaa äärmiselt erinev, mõnel kasvatajal ikaldus 100–80 protsenti saagist, mõni õnnelik jõudis aga enne suuri sadusid kogu saagi põllult koristada.

«Kuna tänavu kasvas imeilus saak, siis üritatakse, kus vähegi kannatab, veel koristada ja korralikumad mugulad välja sorteerida. Tean mitmeid kasvatajaid, kes veel sel nädalal lubasid põllule minna,» räägib Tartlan. «Eks igaüks otsustab, kas tasub see töö ära.»

Praegu kartulit koristades tuleb mugulatega kaasa palju mulda, mis tähendab, et sorteerimine ja pesemine toob varem planeeritust suurema töökulu.

Ehkki väga harva tuleb ette, et veel novembris kartulipõllul töö käib, on ekstreemseid olusid varemgi olnud. Näiteks mõned aastad tagasi tuli kartulivõtu ajal paks lumi maha ja kui see nädala pärast sulas, sai kartulivõtt edasi minna, sest maa ei olnud lume all läbi külmunud.

Tartlan nimetab, et liiga hilja koristatud mugulatel on koor paksem ja krobelisem ning niiskest ja raskest mullast võetud mugulates võib olla sisuvigastusi. Nii ei tasu praegu kogu talve kartulivaru ära osta.

«Ei, mitte mingi hinna eest ei soovita ma praegu kogu talvevaru ära osta. Olgem ausad, kasvatajad ju realiseerivad esmalt selle kartuli, mis on säilitusõrnem. Kui tavaliselt soovitan talvekartulit osta kahes jaos, siis tänavu isegi kolmes jaos paari-kolme kuu varu korraga,» räägib Tartlan.

Üha enam sõltub ost hinnast

Kartul on enamikul eestlastest peaaegu iga päev toidulaual ja kaubandusketid üritavad kartuli hinda võimalikult odavana hoida. Kui mullu talvel maksis lahtise kartuli kilo poodides 14–19 senti, siis praegu kümmekond senti enam. Kui kartulikasvatajad ei saa kõige suurema läbimüügiga lahtise kartuli eest väärilist tasu, siis kaupluseketid tõdevad, et inimesed ostavad hinna järgi.

Hinnaliidriks pürgiv Maxima müüs oma 76 kaupluses mullu Eestis 5300 tonni kartulit. Keti kommertsdirektor Kristina Mustonen ütleb, et hinnad on praegu pidevas muutuses. «Kui kartuli hinnad hakkavadki tõusma, teeme enda poolt kõik, et hind oleks Eesti tarbija jaoks võimalikult soodne,» sõnab ta. «Oma jaeketi statistikast näeme, et aina kiireneva inflatsiooni tõttu muutub hind Eesti inimeste jaoks aina kriitilisemaks – üha enam sõltub ost hinnast. Meie jaekett on küll tuntud hinnaliidrina, kuid sellele vaatamata otsime uusi võimalusi, kuidas klientide jaoks hinnatõusu peatada ja seda koostöös tarnijatega.»

Iga ostu- ja müügihind on Mustoneni sõnutsi läbirääkimiste tulemus ja kindlasti peegeldab turul toimuvat. «Praegu saavad Eesti inimesed osta meie kauplustest meie riigis kasvatatud kartulit hinnaga 0,26–1,20 eurot kilogrammi eest,» ütleb ta.

MTÜ Eesti Kartul juhatuse esimees Kalle Hamburg:

«Kui vaid teaks, mida teeb kartuli hind. Kui see jääb alla tasuvuse piiri, siis ei mõtlekski enam koristada, aga lootusesäde on, et hind ikka tõuseb.»

Veerand kartulist ikaldus

Hinnanguliselt jääb tänavu koristamata 20–30 protsenti kartulist. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu uuringu kohaselt jäi sel aastal koristamata 21 protsenti kartulist.

Teistest põllukultuuridest on kõige rohkem koristamata põlduba (69 protsenti pinnast), hernest (55), avamaa köögivilja (27), kartulit (21), suvinisu (14), kaera (13), rukist (6) ja rapsi (5).

Kokkuvõttes jäi Eestis koristamata umbes 15 protsenti põllukultuuride pinnast. Rohkem kui veerandil küsitlusele vastanud ettevõtetest jäi koristamata üle 30 protsendi pinnast, 10–30 protsenti jäi koristamata 64 protsendil vastanutest. Maakondade lõikes jäi keskmisest rohkem saaki põldudele Ida- ja Lääne-Virumaal (18–19 protsenti koristuspinnast), Rapla- ja Järvamaal (17) ning Harju-, Võru- ja Pärnumaal (16).

Küsitlusele vastanute hinnangul on nende ettevõtete ebasoodsatest ilmastikuoludest tekkinud kogukahju üle 36 miljoni euro, millest tulenevalt võib EPKK hinnangul Eesti taimekasvatusettevõtete kogukahju ulatuda 60–70 miljoni euroni.

Küsimustikule vastanud ettevõtted kavatsesid tänavu külvata 83 584 ha talivilja, millest tegelikult külvati vaid 53 375 ha. Sügiskülvid tänavu hilinesid, mistõttu muutub talivilja talvitumine riskantsemaks ja külvatud taliviljad ei pruugi järgmisel aastal korralikku saaki anda. Osaliselt on talikülvid jäänud vee alla.

Maaeluminister Tarmo Tamm on lubanud otsida võimalusi, kuidas Eesti põllumehi aidata. «Oleme Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinikule Phil Hoganile üle andnud sektori keerulist seisu tutvustava kirja, samuti saatis Jüri Ratas samateemalise kirja Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile,» märkis Tamm.

Minister lisas, et mainitud kirjades küsiti erakorralist toetust ja paluti paindlikkust rohestamise nõuete täitmisel, kuna ilmastikuoludest tulenevalt on nende täitmine järgmisel aastal raskendatud.