Ilmatark: Tsirkulatsioon – muutliku ilmastiku tagamaad

Foto: Tairo Lutter

Üks tuttav arutles kunagi: „Jugavool teeb ikka korralikke trikke – sisuliselt vist juba 2014. aasta poolest novembrist alates, et tekivad sellised pooles vinnas hooaja ilmad.“ Seda tõdemust saabki selgitada tsirkulatsiooniga. Tsirkulatsioon on suurte ja suhteliselt püsivate õhuvoolude kogum, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. See muudab ilma ja ilmastiku muutlikuks.

Tsirkulatsioonide klassifikatsioone on juba ainuüksi Euroopa kohta rohkesti koostatud. Kuigi Eesti kohta on välja töötatud ka nn kodumaine tsirkulatsioonikäsitus (publikatsioonid Post, P.; Tuulik, J.; Truija, V. 2001–2003), eelistan kõige rohkem tsirkulatsioonide kolmest jaotust ehk Wangenheimi-Girsi klassifikatsiooni, mis on küll üsna üldine, samas töötab Ida-Euroopa, sh Eesti kontekstis, väga hästi, selgitades ja aidates mõista siinset ilmastikku ja selle tagamaid. Selles käsituses on (Ida-Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsiooni makrotüüpi (vormi):

• vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest;

• vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast;

• vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast.

C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias (või Põhjamerel Suurbritannia kohal) aga antitsüklon. E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon. W-tüübi korral asub antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.

See, milline tsirkulatsioonivorm on parasjagu ülekaalus, sõltub Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni W-tüüp) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vastavalt C- või E-tüüp) ja see tähendab tavaliselt suuri anomaaliaid.

Ka viimastel päevadel oli tegu pigem meridionaalse tsirkulatsiooniga – Eestit mõjutas idapoolne antitsüklon, mistõttu võis rääkida  E-tüübist.  Peamiselt seetõttu on kuu algus olnud väga soe, kuni 10kraadise õhutemperatuuriga. Kuid olukord on muutumas, sest näib, et ülekaalu saab W-tüüp ja õhk hakkab liikuma valdavalt läänest itta.

Viimati oli ilm mõnel pool üpriski talve nägu 1. novembril, kui sadas lund ja tekkis ajutine, ehkki õhuke lumikate. Seejärel tekkis nn kahe Eesti päev: 2. novembril liikus väike madalrõhuala Läänemerelt kagusse. Kirde-Eestis oli vähese pilvisusega või selge, hommikul kuni –9 kraadi, sest seal oli külma õhumassiga kõrgrõhuhari, seevastu mujal peamiselt pilves ilm. Lääne-Eestis ja mandri lõunaservas sadas vähest vihma. Õhutemperatuur oli 0...9 °C (kõige soojem saarte rannikualadel). Selline erinevus kadus alles 4. novembriks.

Neljapäeval (9.11) suundub kõrgrõhkkond Venemaa kohale ja selle lääneservas on ilm mandril suurema sajuta, kuid saartel on vähese vihma võimalus. Lõunakaartetuul on mõõdukas, kuid õhtupoolikul jõuab merele madalrõhulohk, mistõttu tuul saartel tugevneb. Õhutemperatuur on öösel 0 °C lähedal, tuulele avatud rannikul kuni 5 °C  ja päeval 0...5, saartel ja läänerannikul kuni 7 °C.

Reedel (10.11) läheneb Läänemerelt madalrõhulohk, mis liigub päevaks Eesti kohale. Sajab vihma, sisemaal võib esialgu sadada ka märga lund. Lõunakaartetuul on tugev, puhudes puhanguti 15–20 m/s (peamiselt avatud rannikualadel). Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...5 kraadi, merel võib soojem olla. Edaspidi näib õhumass pisut jahtuvat, mistõttu lumesadude tõenäosus suureneb, aga talve veel ei paista.