Korvõieliste sugukonda, päevalille perekonda kuuluv maapirn (Helianthus tuberosus), mida on nimetatud ka topinamburiks ja Jeruusalemma artišokiks, on ilus kollaste õite ja söödavate mugulatega 2–3 m taim. Pärit Põhja-Ameerikast, kus indiaanlased kasutasid seda söögitaimena.
Maapirn kasvab igasuguses mullas, on haigus- ja kahjurikindel, seetõttu on seda ka ikaldusaastail toiduks kasutatud. Euroopasse jõudis maapirn 16.–17. sajandil, algul muidugi kloostri- ja mõisaaedadesse. Minuni jõudsid esimesed mugulad 1990. aastatel ja kasvavad siiani. Õitseb septembris ja mugulad saavad valmis oktoobri keskel. Koduaias tasub maapirn istutada aia äärde hekina või metsaserva. Minu kogemus on näidanud, et ükskõik kui palju mugulaid korjata, ikka jääb mõni mulda ja kasvab edasi. Need võivad aia ka vallutada, kui neid ei ohjelda. Samas kui on niiskem maa, võivad rotid, hiired ja mügrid kõik ära süüa. Jahimehed istutavad maapirne metsa äärde, loomade söötmiskohale. Maapirni võib anda koduloomadelegi, minul söövad neid kanad.
Septembris õitsevad kollaste õitega, pakkudes päikesekollast silmarõõmu enne halli ja pikka sügist. Oktoobrist maikuuni saab mugulaid välja kaevata. Kaevata tasub jaokaupa, sest seistes lähevad mugulad hallitama ja mädanema. Mõned säilitavad mugulaid keldris turba sees. Ise kaevan jaokaupa ja suurema saagi kuivatan, et siis krõpsudena süüa või jahvatatud kujul teesegusse lisada. Jahu sobib smuutidesse koos marjadega. Huvitavaid retsepte leiab internetist.
Mugulaid saab kasutada värsketes salatites, püreesuppides, vormiroogades, riivituna või jahuna kookides, karaskis, küpsistes, võis küpsetada ja praadida, ka aurutada. Kuumutades muutub inuliin fruktoosiks, mis annab maapirnile magusa maitse, kuid ei tõsta veresuhkrut. Seetõttu sobib maapirn magustama diabeetiku toite. Kasutada saab ka kuivatatult, tehes maapirnist krõpse ja jahu. Maapirnid tuleb pesta, harjaga puhtaks hõõruda või koorida, viilutada ja kiiresti toidukuivatis kuivatada. Ise viilutan neid köögikombaini viilutajaga. Kooritud või tükeldatud maapirn kipub kiiresti pruuniks minema. Keda see häirib, võib sidrunimahlaga üle piserdada. Maapirnijahu saab kasutada küpsetistes ja magustoitudes nende magustamiseks. Magus maitse tekib alates 70 kraadist. Toorel maapirnil on pähklit meenutav maitse, riivituna sobib salatiks koos õuna, selleri, porgandi ja peediga.
Maapirn annab vähe kaloreid, 34 kcal 100 g kohta, kuid on mineraalirikas, sisaldades kaaliumi, fosforit, magneesiumi ja kaltsiumiühendeid, samuti B-grupi vitamiine.
Kõige tähtsam aine maapirni mugulates on inuliin, vees lahustuv kiudaine, mis soodustab süsivesikute ja rasvade ainevahetust ning parandab soolestiku mikrofloorat. Osaliselt mitteseeduva kiudainena läbib see soolestiku, puhastab seda, vähendab kõhukinnisust ja endaga sidudes eemaldab soolestikust kolesterooli ja mürgiseid aineid. Maapirni on eriti kasulik süüa pärast antibiootikumide tarbimist, et saada soolestiku mikrofloora taas korda.
Tänu inuliinisisaldusele vähendab maapirn magusaisu, parandab seedimist ja ainevahetust, ei tõsta veresuhkrut. Võib kasutada paastuajal organismi puhastava toiduna. Vogeli firma teeb toorest maapirnist ekstrakti, mida paastuajal saab organismi puhastamiseks toetava vahendina kasutada. Meil on maapirne kasvamas ja müügil piisavalt.
Maapirni söömist tasuks alustada vähehaaval, sest mõnedel tekitab maapirn alguses gaase. Need võivad kaduda, kui tekib tasakaalustatud mikrofloora.
Tänavune sügis kestab veel ja kuni on soe, tasub mugulaid kaevata ja kasutada. Kel aega, võib kuivatada. Et talvel võtta oleks, võib kasvukoha multšiga katta, siis ei jäätu maa kohe ära. Paljudel on kodus toidukuivatid, kuivatage maapirni. Kui kevadel maa sulama hakkab, saab kohe lisa.