/nginx/o/2017/11/09/7294817t1hf2ff.jpg)
Tänavu võis lehtede langemise ajal mõnel pool Eestis leida tavapärasest hoopis suuremaid puulehti. Minu kodu ümber metsas kasvab üsna palju tammi ja nii olen oma õuelt leidnud kaks-kolm korda tavapärasest suuremaid tammelehti. Postimehe ja Pärnu Postimehe lugejad on saatnud toimetustele pilte erakordselt suurtest vahtralehtedest.
Seega otsime vastust küsimusele, miks mõned puulehed ebaharilikult suureks kasvavad ja kas siingi peitub põhjus tänavuses nigelas ilmas.
Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets:
„Siin on kaks füsioloogilist põhjendust. Esiteks, niiskel, jahedal ja pikalt venival kevadel on nii, et lehed ongi tihti suuremad, kuna lehtede venituskasv kestab kauem kui päikeselisel ja kuumal kevadel. See on sellepärast, et keskkonnastress, kuivus, kuumus on üks faktor, mis peatab lehtede venituskasvu. Küll on tavaliselt lehtede suuruse erinevused eri aastate vahel suhteliselt väikesed.
Teine suurte lehtede põhjus võib olla putukate, näiteks liblikaröövikute kahjustus eelmisel aastal. Olen näinud, kuidas terves tammepuistus sõid liblikaröövikud kõik lehed täielikult ära ja järgmisel aastal olid lehed tohutult massiivsed, 20–30 sentimeetrit pikad, aga samas õhukesed.
Seda nimetatakse rejuvenatsiooniks. See tähendab, et lehed vanadel puudel meenutavad struktuuri poolest noorte puude lehti (õhukesed, juveniilsed), kuigi on suuremad kui noortel. Selline eelnev putukate kahjustus võib põhjustada ka üksikute lehtede suurenemist järgmisel aastal või uute lehtede moodustumist samal aastal, mis on siiski mõnevõrra harvem.
Sarnane on olukord näiteks pärnal, kui pügamise järel tulevad esimesel aastal pärast pügamist otsa suured lehed. Taimel võimaldab selline tegevus kiiresti süsinikku assimileerida, et kompenseerida kahjustusi.