Kes nüüd arvab, et järgnevas loos on juttu keelatud kanepist, peab pettuma – nagu ka need sajad kutsumata külalised, kes suve jooksul Maidla küla Sillaotsa talu põldudelt keelatud taime otsimas käivad.
Kanepit pole lihtne kasvatada (4)
Harjumaa piiril väikeses Maidla külas asuv Sillaotsa talu paistab juba eemalt silma sellega, et eluhoone, kuivati, laut ja teised tootmishooned oma punaste katustega moodustavad värskelt küntud põllu taustal nägusa kompleksi. Saak ongi juba hoolimata tänavusest märjast sügisest salves, ehkki toidunisu jäi seekord saamata ja kuivatamiskulud olid suured. Kolmandat aastat on siin koristatud tavalistele teraviljadele lisaks kanepit. Kokku tuli erinevat vilja 600 tonni jagu, sellest kanepit 4,8 tonni.
Pärast Ääsmäe sovhoosi lagunemist 1990ndate algul esialgu oma põllulapil seakasvatusega alustanud ja selle tarvis sööta kasvatama hakanud Aavo ja Ene Mitt on nüüdseks Harjumaa ühed edukamad teraviljakasvatajad. Maad on vähehaaval juurde ostetud ja renditud, nii et praegu on erinevate kultuuride all kokku 150 hektarit.
Katsetada millegi uuega
Uudisena on 5,8 hektarit maad nüüd juba kolmandat aastat kanepi all. Mõte tekkis sellest, et oli vaja olemasolevatele viljasortidele lisaks veel üht vahekultuuri. „Tahtsime katsetada millegi uue ja huvitavaga, pealegi annab see talvelgi tegevust,” selgitab perenaine. Algul katsetati vaid ühel hektaril. Õlipress saadi Balsnackilt laenuks ja esimene kanepiõli kogus oli peagi maitsmiseks valmis. Muide, see õli on väga mõnusa pähklimaitsega ja rikas tervisele kasulike oomega-rasvhapete poolest. Kuid lisaks õlile sobivad toidu valmistamiseks ka kanepiseemned ja neist saadav jahu, mis kõik samuti tervisele head. Veendume selles omal nahal, kui perenaine Ene pakub imemaitsvaid muffineid, mis tehtud kanepijahust kanepiõli ja -seemnete lisamisel, mis hamba all mõnusalt prõksuvad. Ka leivas on kanepiseemned huvitav lisand.
Õppimist oli pererahval palju. Esialgu katsetati kanepist tehtud tooteid sõprade peal ja kui need kiitsid kauba heaks, julgeti seda Tallinnas turgudel müüki panna. Nüüd on juba esimene tunnustus Soome rannikutoidu messilt koju toodud ja see annab julgust edasisi plaane teha. Põhjanaabrite juures sai kiita nii Sillaotsa talu kanepiõli kui ka selle pudeli kujundus. Diplom ehib nüüd Mittide elutoa seina. Medalit seekord ei saanud, kuna teisi konkurente samas kategoorias lihtsalt polnud. Järgmine aasta on kavas uuesti minna ja siis on ehk lootus ka medal koju tuua.
Kanepi nimi peletab ja meelitab
Ega kanepit kuigi lihtne kasvatada ei ole, sest paljusid hirmutab juba ainuüksi selle sõna kuulmine. Palume pererahval selgeks rääkida, mis vahe siis ühel ja teisel kanepil õieti on. Kanepijahu ja -seemne pakkidel ilutseb täpselt samasugune roheline haraline taim, nagu oleme näinud politseihaarangutes konfiskeeritud narkokurjategijate kodustes kasvandustes. Kanepisorte on tegelikult kümmekond, millest kolm sobivad õli tootmiseks, selgitab Aavo Mitt. Tema ostab oma seemne Eestis Perfect Plantilt, nagu ka teised siinsed ametlikud kanepikasvatajaid, keda on Eestis käputäis, neist vanim ja tuntuim Tammejuure talu.
Sort, mida Sillaotsa talu kasutab, kannab Finola nime ja on aretatud Soomes, kuid Perfect Plant toob seda Kanadast. Muide, omakasvatatud seemne taaskülvamine on seadusega keelatud, nii et igal aastal tuleb kindlalt maaletoojalt uus osta. Tema annab kaasa ka kõik vajalikud sertifikaadid. Ei tea, miks, aga võib arvata, et kaebuse peale on erariides narkopolitseinikud ka Sillaotsa talu kontrollimas käinud. Kui pererahvas dokumendid ette näitas, nad siiski loobusid põldude kontrollimisest.
Hullem on lugu nende külalistega, kes siit joovastavat taime otsima tulevad. Neid on pererahva sõnul lausa karjakaupa minema aetud ja mõnel korral on tulnud ka politsei kutsuda. Tulevad auto või mootorrattaga, peatuvad ja uurivad, mõned pildistavad, teised viivad taimi kaasa. Otsitakse, et äkki „valede” taimede seas on ikka mõni „õige” ka. Ükskord pani pererahvas kraavi visatud taimekotid, millele hiljem taheti järele tulla, vahepeal põhku täis ja pidas siis hiljem peenikest naeru, kui kotid ära viidud olid. Naljakaid juhtumisi on olnud teisigi. Esimesel kahel aastal oli kanepipõld tee ääres, siis oli asi üsna hull, nüüd külvati kanep metsa taga asuvale põllule ja kutsumata külalisi käib vähem. Teisalt teevad palju paha ka need inimesed, kes tavalistel viljapõldudel lõbu pärast või pildistamiseks ringi tuuritavad. Mõned võtavad lahkudes ka viljavihke põllult kaasa – ei tea, kas kodu kaunistamiseks või mõnel muul otstarbel.
Kanepitoodete turustamisel on Aavo Miti sõnul takistuseks nii see, et kanepil on halb maine, mis osa ostjaid eemale peletab, kui ka see, et neid tooteid ei tunta ega teata nende häid omadusi. Ehkki kanepi legaliseerimise eest võitlejad peavad silmas hoopis teist kanepit, kandub sellega seotud negatiivne maine üle kogu kanepiga seotud teemale. Praegu läheb kõige paremini müügiks kanepitee, millel on väidetavalt rahustav toime. Populaarsust kogub ka õli, mida saab lisada salatitesse ja teistesse toitudesse ning millel peaks olema paljalt sisse võttes kolesterooli alandav toime. Kanepiseemneid võib panna küpsetistesse ja need on head ka niisama krõmpsutada. Jahu võib jällegi lisada küpsetamisel tavalisele jahule, aga ka kotleti ja jogurti sisse.
Nüüd, kui vili koristatud ja kuivatatud, algab kanepiseemnetest õli pressimine ja selle pudelitesse villimine. Järele jääb õlikook, mille peeneks jahvatamisel saab jahu. Tee jaoks korjatakse suvel rohelisi lehti. Selle kraami pakendamist ja pakkidele siltide kleepimise tööd jagub kogu talveks. Vahel käivad emal-isal abiks pere kolm tütart. Mingit toetust kanepikasvatusele Mitid seni peale pindalatoetuse saanud ega taotlenud ei ole.
On teada, et tänavu külvati Eestis õlikanepit kokku umbes 5000 hektarile. Lisaks kasvatatakse vähesel määral ka tööstuslikku kanepit, millest saab köie tegemiseks pikka kiudu. Kõik need sordid on aretatud nii, et need ei sisalda kannabinoide, mis on teatavasti narkootilise mõjuga.