Seakatk jõuaks Hiiumaale vaid inimeste abil

FOTO: Kaspar Mäe

Praegu on Eestis Aafrika seakatkust puutumata Hiiumaa, kuid üsna tõenäoline on, et metssigade arvu kasvades hakkab haigus mandril ida suunas tagasi liikuma.

Seakatku intensiivne leviala on Lääne- ja Loode-Eestis, idas ja lõunas on saabunud suhteline rahuaeg, kuid see ei tähenda, et epideemia peagi lõppemas oleks. „Leviala on küll läänes, kuid õhus on oht, et see hakkab tagasi veerema,” ütleb maaülikooli professor Arvo Viltrop, kes pälvis äsja aasta loomaarsti tiitli seakatku uurimiseks tehtud töö eest.

See, et Lõuna- ja Kesk-Eestis metssigade populatsioon hakkab taastuma, on loodusseadus. „Iga emis annab viis kuni kümme põrsast ning kui konkurente kõrval vähem ja ilm soodne, on põrsaste ellujäämisprotsent suurem,” sõnab Viltrop.

Praegu on seakatkust vaba veel Hiiumaa ja loomulikku rada mööda see saarele ei jõua. „Vahemaad on piisavalt suured selleks, et haige siga sinna ujuda jõuaks. Haigus kulgeb sedavõrd ägedalt, et võtab loomalt jõu ruttu,” selgitab Viltrop.

Autorattad levitavad

Seega jõuaks seakatk Hiiumaale vaid inimtegevuse kaasabil. Kas siis viiakse mandrilt sinna seakatkust nakatunud metssealiha, mis näiteks toidujäätmetega metssigade söögiks satub. Seaduslikult peetud jahiga ei saa nakatunud sealiha inimtoiduks sattuda, kuid teoreetiliselt on võimalik, et mõni mahalastud metssiga jääb uurimata. Samamoodi, inimese võileiva vahelt jõudis arvatavalt seakatk Tšehhi, kus palju Ukrainast pärit võõrtöölisi.

Hoopis tõenäolisemalt jõuaks katk Hiiumaale masinate ratastelt pinnasega, näiteks kui nakatunud alal töötanud langetustraktor pannakse treilerile, siis tuleb uude kohta kaasa kümneid, kui mitte sadu kilosid eelmise töökoha pinnast.

Rääkides seakatku kohta tehtud uuringutest, ütleb Viltrop, et lõpuni pole veel selge, kuidas nakkus erinevates olukordades käitub. Küll on selge, et nakkus levib sealt seale otsekontakti kaudu või keskkonnast, kui siga surnud looma või nakatunud maapinda tuhnib. Nakkuse saanud ja haigestunud siga sureb kolme kuni viie päeva jooksul.

Euroopa muretseb

Euroopas on Aafrika seakatk lääne poole liikudes jõudnud Tšehhi ja Rumeeniasse. Viltropi sõnutsi teevad need riigid, kuhu katk juba jõudnud, omavahel infot vahetades koostööd. „Väga murelikud on katku leviku piirialal asuvad riigid – Ungari, Slovakkia ja Saksamaa, samuti Balkanimaad teevad eeltööd, et olla valmis,” räägib ta.

Euroopa üks suurimaid sealihakasvatajaid on Taani, kuid seal teadaolevalt metssigu ei ela, küll aga Hollandis. „Hiljuti oli meil Tartus töötuba, kus olid kohal inimesed Hollandist, Rootsist, Soomest, Sloveeniast ja Serbiast – on näha, et need riigid, kuhu haigus veel jõudnud ei ole, on väga mures tuleviku pärast,” räägib Viltrop.

Teadlased pingutavad, et töötada välja seakatkuvastast vaktsiini, kuid lähiaastail see kindlasti kasutusvalmis ei saa. Kui kaua seakatk veel Eestis ja mujal Euroopas võimutseb, on isegi ekspertidel väga raske ennustada.

„Katkupiirkond on Eesis praegu väga kitsale alale surutud, kui me suudaksime selle sinna jätta, oleks hea, aga see nõuab väga otsustavat tegevust,” ütleb Viltrop. „Eelkõige tuleb sigade arvukus ja asustustihedus hoida väiksena. Samuti on olemas oht, et katk jõuab taas ida ja lõuna poole inimtegevuse tõttu.”

Eestis on ette tulnud, kus katk jõuab sisuliselt üleöö 50 kilomeetri taha või ilmub järsku välja keset Saaremaad. Selline levik ei ole looduslikul teel tõenäoline, pigem on põhjus ikka inimtegevus.

Metsseakorjuseid koristama pidavad jahimehed, samuti loomakasvatajad on väljendanud pahameelt, et metsafirmadel ei ole kohustust masinaid desinfitseerida, kui neid ühest piirkonnast teise viiakse. Viltrop nendib, et sellest oleks ilmselt kasu ja seda on ametkondades arutatud, kuid ilmselt vastavat nõuet ei tule. „On leitud, et see pole teostatav, väga raske oleks täitmist kontrollida,” nendib ta.

Seega on veel väga kaugel ajad, kui võib taas rahulikult koju põrsa kasvama võtta.

Populaarne

Tagasi üles