Kolleegid valisid aasta loomaarstideks Toomas Tiiratsi ja Arvo Viltropi

Maaülikooli professor Arvo Viltrop, pälvis aasta loomaarsti tiitli seakatku uurimiseks tehtud töö eest. Foto: Kristjan Teedema

Eesti loomaarstide konverentsi pool tuhat osalejat ammutasid uusi veterinaariateadmisi ja tunnustasid kolleege Eesti Maaülikoolist, kellest üks tõi tänavu Eestisse kõrgetasemelise Euroopa loomaarstide suurkogu ja teine uurib paaril viimasel aastal Eestit raputanud Aafrika seakatku.

Eesti Loomaarstide Ühingu president Priit Koppel ütleb, et loomaarstide iga-aastane konverents on esiteks harimisvõimalus, nii näiteks oli tänavu esinejaid teiste seas ka Inglismaalt ja Soomest, teiseks saavad loomaarstid konverentsil võimaluse kohtuda kolleegide ja sõpradega.

Konverentsil käis töö neljas sektsioonis: väikelooma, suurlooma, toiduhügieeni ja abiliste gruppides. Rääkides praegu veterinaaride seas enim kõneainet pakkuvatest teemadest, ei saa kuidagi mööda Aafrika seakatkust. Seda märgib ka maaülikooli professorile Arvo Viltropile antud aasta loomaarsti tiitel.

Rahvusvaheline koostöö

Kui seni on tiitel läinud enamasti praktiseerivale loomaarstile, siis Viltrop sai tunnustuse teadustegevuse eest. Tema juhtimisel on tehtud kaalukaid analüüse ja uuringuid haiguse epidemioloogia selgitamiseks ja haigustekitaja tundmaõppimiseks. Tema koostöö Euroopa teadusinstituutide ja Euroopa Toiduohutusametiga on võimaldanud Eesti kogemuse ja teadmised viia ka mujale riikidesse. Eestis on Viltrop andnud suure panuse haiguse tutvustamisse nii loomaarstidele kui ka ametnikele, loomakasvatajatele, jahimeestele ja laiemale avalikkusele.

Aasta loomaarsti tiitliga tunnustati ka maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktorit Toomas Tiiratsit.

Koppeli sõnutsi on suuresti just Tiiratsi teene, et Eesti Loomaarstide Ühing võõrustas tänavu Euroopa Loomaarstide Föderatsiooni (FVE) suurkogu. See on kõrgetasemeline kohtumine, kus osalesid spetsialistid 38 riigi veterinaaride organisatsioonidest.

„See on Euroopa juhtivate veterinaaria ja toiduohutusega tegelevate spetsialistide kokkusaamine,” selgitab Koppel. „Kohustust sellist üritust võõrustada pole enda peale varem võtnud ükski Põhjamaa ega Baltimaa. See on väga suur asi, et Eesti sellega hakkama sai.”

Varem on see üritus toimunud näiteks Pariisis, Amsterdamis ja Brüsselis.

Lisaks jagati elutöö autasu, mille sai Taimi Parve pikaajalise panuse eest Eesti veterinaariasse.

Lähevad Soome

Rääkides loomaarstidele praegu peavalu valmistavatest probleemidest, tõdeb Koppel, et eri spetsialistidel on eri probleemid, kuid kõik need kipuvad ühel või teisel moel seostuma rahaga. „Põhiprobleem on ikka raha,” nendib ta. „Midagi pole teha: me õpime kuus aastat, me täiendame end igal aastal, ühtegi head teenust pole võimalik osutada odava raha eest.”

Kui inimeste arstidel on laialt teada mureks spetsialistide välismaale tööle suundumine, siis loomaarstide kohta kehtib sama. „Soome suurfirmad käivad meil kolleege enda juurde tööle meelitamas,” sõnab Koppel. „Soomes on juba tööl märkimisväärne hulk Eesti loomaarste, nii loomakliinikutes kui ka vallaarstidena.”

Mineku põhjus number üks on Eestiga võrreldes mitu korda suurem palk.

Järgmise aasta olulisematest sündmustest toob Koppel välja juunis Eesti Väikeloomaarstide Seltsi korraldatava kongressi FECAVA 2018. „See on vaieldamatult 2018. aasta tähtsaim sündmus Eesti veterinaarias. Oodata on kuni tuhat delegaati paljudest riikidest,” lisab ta.