Eesti aednik on leidlik

Soome suursaatkonna ministernõuniku Marko Laine sõnul räägitakse Eestis ja Soomes viimastel aastatel aiandusest üha rohkem, samuti tunnevad tarbijad huvi kodumaiste puu- ja juurviljade vastu. Foto: Taavi Alas

Soome endine president Tarja Halonen külastab Eestis käies meie aianduskeskusi, eelmisel kevadel ostis ta siit kaasa suure hulga lilli ja muid taimi, selgus Eesti Aiandusliidu visioonikonverentsil, mis seekord vaatas Soome poole.

Selle positiivse sõnumi avaldas 2. novembril toimunud aiandusliidu visioonikonverentsil Soome suursaatkonna ministernõunik Marko Laine, mainides ekspresidendi Tarja Haloneni armastust Eesti aiandustoodete vastu. Ta lisas selle näite põhjal, et kui Eesti-Soome aiandussuhted toimivad kõige kõrgemal tasemel, siis on Eesti aiandusel potentsiaali.

Neljandat korda toimuv visioonikonverents oli üks sündmus, millega Eestis tähistatakse Soome 100. juubelit. Soome oli ka seekordse konverentsi kaaskorraldaja, jagades Eesti aiandustootjatele ja põllumajandusvaldkonna spetsialistidele kogemusi, kuidas Soome on ilmastiku ja maailmas valitseva tiheda konkurentsi kiuste suutnud aianduses teha suuri edusamme. Tänu kliima soojenemisele, tehnoloogia arengule ja paljudele muudele teguritele on aiandushooaeg pikenenud ka põhjapoolsetes riikides ja omamaised viljad on kauem saadaval.

Marko Laine tõi näite, et nii nagu Eestis räägitakse Soomeski viimastel aastatel aiandusest üha rohkem, samuti tunnevad tarbijad huvi kodumaiste puu- ja juurviljade vastu. Nõudlus külmutatud marjade järele on Soomes tunduvalt tõusnud ja mahetoodete tarbimine kasvab. Ka Soomes tegeleb hobi korras aiandusega üha rohkem inimesi, kes töötavad hoopis teises valdkonnas, teiste seas ka Soome suursaatkonna ministernõunik ise. „Kolisime kümme aastat tagasi oma majja, kasvatan aias oma tarbeks köögivilju,” rääkis Marko Laine.

Soome esindajate sõnul on mõlemal riigil sama eesmärk – keskenduda tervislikumale toodangule, sest Eesti ja Soome aednikel on teadmisi, mis aitavad muu Euroopaga võrreldes karmimas kliimas toime tulla.

Eesti aiandus lootusrikas

Eesti Aiandusliidu juhatuse liige, Grüne Fee Eesti juhatuse esimees Raivo Külasepp ütles, et Eesti aianduse olukord on üsna optimistilik.

1. Aiandus on Eesti põllumajanduse arvestatav valdkond, sest 2016. aasta põllumajandussektori ettevõtete käibe edetabelis oli esimese 25 ettevõtte seas koguni seitsme ettevõtte põhitegevusala aiandustootmine.

2. Sektorit iseloomustavad investeeringud ja märgatavalt paranenud võimalused oma ideedele toetust saada.

3. Eesti aiandus on ekspordisuutlik, eelkõige naabrite suunal, aga tulevikus ka kaugemale.

4. Ärksate tegijate rohkus. Näiteks kuulutati oktoobri lõpus 2017. aasta populaarsemaks rahvapõllumeheks aiandusinimene.

5. Suurt tähelepanu pööratakse toodete väärindamisele. Eesti smuutid, krõpsud jm on juba tuntud ja igapäevased meie jaekettide riiulitel.

„Eesti aednik ei ole kurtja tüüpi, vaid positiivne, ettevõtlik ja leidlik, kes kulutab ressursi tekkinud olukorras parema lahenduse leidmisele,” ütles Raivo Külasepp. Muidugi jätkub ka muresid.

Tulevikus rohkem ühistegevust

Probleemid, mis Eesti aianduse arengut takistavad, on teada. Eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide erinev lähtepositsioon ja tingimused ning sellest lähtuvalt erinev konkurentsivõime. Kui naabritel on suuremad toetused või maksusoodustused, on neil ka konkurentsieelis.

Teiseks kitsaskohaks peab Külasepp Eesti aianduses keskmiste ja väiketegijate kahetsusväärselt tagasihoidlikku ühistegevust. Samal ajal on tema sõnul märgata tootjate kasvavat huvi ühistegevuse vastu, nii et on oodata olukorra paranemist.

Kolmas probleem, mis tulevikku takistab, on väike isevarustatuse tase ja sellega kaasnev toidujulgeoleku probleem, eelkõige puuviljanduses ja marjakasvatuses. „Samas on see ülesanne ja võimalus. Takistuseks on olnud kesised investeerimisvõimalused, aga ka pikk aeg ideest kuni reaalse rahavoo tekkimiseni,” loetleb Külasepp.

Siiski on aiandussektor lootusrikkas olukorras, kus palju on tehtud ja palju veel pooleli. „Ootame juba juurutatud meetmete jätkumist tuleval eelarveperioodil, sektori investeerimisvõimekuse parandamist. Eestis on võimalik aiandussaadusi toota. Sektori missioon on täiendavate valikuvõimaluste loomine kodumaisele tarbijale,” rõhutas Raivo Külasepp.

Kuidas sündis visioonikonverentsi idee?

Raimond Strastin, Eesti Aiandusliidu tegevjuht, konverentsi korraldaja:

Visioonikonverentsi idee sündis viis-kuus aastat tagasi. Vaatasime, et kõik asjad, mis meil oma sektoris ja väljaspool tehtud said, olid justkui oma aja ära elanud, natuke kopitanud maitsega. Mõtlesime, mida võiksime teha. Kusagilt oli jäänud mulle meelde, et oli üritus „Diplomaatilised noodid”, mida kultuuriinimesed tegid koostöös saatkondadega.

Mõtlesime, miks ei võiks midagi samalaadset olla aiandussektoris. Siit tuli ka pealkiri – visioonikonverents: vaatame ettepoole, mitte oma varbaid. Kiikame silmapiirile ja küsime naaberriikidelt, milline on nende olukord, probleemid, võimalused ja kuidas nemad tulevikku ette kujutavad. Visioonikonverentsi eesmärk on kogemuste vahetamine ja üksteiselt õppimine.

Kõige esimene, kellega visioonikonverentsi tegime, oli Holland, kes on ju aianduse lipulaev ja kelle poole kogu maailm vaatab. Seejärel tuli Belgia ja eelmisel aastal oli konverentsi partner Taani. Need on riigid, kelle poole me vaatame. Järgmisel aastal tahaks teha visioonikonverentsi koostöös lätlastega.