Banaanitaim sobib toas kasvatamiseks

Näiliselt suure banaanitaime juurestik on üsna väike, seega valige istutusnõu juurepalli suuruse järgi. Foto: Publicdomainpictures.net

Toataimena kasvatatakse meil eelkõige Hiina banaani, mille seemneid on vahel isegi saada. Toa- ja dekoratiivtaimedena on tuntud ka Jaapani banaan (Musa basjoo), viigibanaan (M. acuminata ʻLady’s Finger’), roosa banaan (M. velutina), lavendelbanaan (M. ornata Roxb.), erepunane banaan (M. coccinea ʻAndrews’) ja kuldbanaan (Musella lasiocarpa).

Banaani maa-alune risoom annab hulgaliselt võrseid ja seega potitaimena on viljakandnud taimel uut võrset raske ära mahutada. Küll sobib see hästi suuremasse konteinerisse või potti. Istutussegu peab olema hea läbilaskvusega, pigem happelise reaktsiooniga. Samas on näiliselt suure banaanitaime juurestik üsna väike. Seega valida istutusnõu juurepalli suuruse, mitte taime suuruse järgi. Liigniiskes on juurtel mädanemise oht. Ideaalne temperatuur banaanide kasvuks on +25 kuni +30 °C. Isegi ilma viljadeta on banaan kena leherikas isend. Püsiv kõrge temperatuur ongi eriti tähtis viljakandvuse saavutamiseks, ka ei tohiks öine temperatuur langeda alla +18 kraadi. Meie oludes võib talvine toatemperatuur langeda ka kuni +10 kraadini, aga siis võib õitsemine üldse ära jääda. Banaanipuu õitseb toatingimustes harva. Kasvuperioodil on eriti tähtis taime regulaarselt kasta, soovitatav vihmaveega, ja hoiduda laskmast mullapallil läbi kuivada. Talvel võib kastmist vähendada koos temperatuuri vähendamisega. Valgust vajab banaan aga aasta ringi. Kevadel ja varasuvel tuleb väetada korrapäraselt, kuid talvel väetada ei tohi, sest see põhjustab juurdekasvu: uued lehed jäävad varre külge kinni ja lähevad mädanema. Banaani paljundatakse võsunditega või  seemnetega. Kuna banaan kasvab algul kiiresti, siis vajavad noored taimed esimesel aastal korduvalt ümberistutamist.

Hiina banaan kasvab kuni 1,5–2 m kõrguseks ja sobib seega hästi eelkõige talveaedadesse ja suurematesse valgusküllastesse fuajeedesse. Hiljem on taimi kerge paljundada juba uute tütartaimedega, mida ühe banaani kohta tekib 10–15. Anum (soovitatav puust tünn või kast) peaks mahutama vähemalt 40 liitrit kasvupinnast. Banaaniseemned idanevad peaaegu kolm kuud. Idanemise kvaliteedi kiirendamiseks on mõttekam neid idandada kõrgemas klaaskausis, mille põhja asetada 2–3 cm paksuselt keramsiiti ja selle peale 4–5 cm paksuselt desinfitseeritud substraati, milleks parim on sõelutud lehemuld (kuumutada enne mikrolaineahjus). Soovitatakse ka substraati, mis koosneb neljast osast peenest liivast ja ühest osast peenest turbast. Enne külvi võiks seemneid 30 minutit leotada nõrgas kaaliumpermanganaadi lahuses. Selle lahusega võiks ka substraadi läbi kasta.

Asetada kausile klaasist kaas ja tõsta kauss päikese kätte – nii tekib minikasvuhoone ja idanevatel taimedel on siin ka kasvuruumi. Temperatuur peaks idanemise ajal olema ööpäev läbi +20 kuni +25 kraadi piires. Vaja on külvi ka pidevalt piserdada ja jälgida, et õhk oleks niiske, aga pinnas ei tohiks olla veega üle ujutatud.

Hästi tärganud taimed tuleb kohe istutada ettenähtud kasvupotti, mille põhjas on samuti korralik drenaaž. Kasvumuld segada kahest osast lehemullast, kahest osast kõdusõnnikust ja ühest osast liivast. Substraat võiks olla nõrgalt happeline kuni neutraalne (pH 5–7). Kasvukoht olgu valgusküllane ja kasta tuleks banaani mõõdukalt, kasuks tuleks piserdamine.

Toatingimustes õitseb banaan harva ja see on ühtlasi peremehele suur kink õige hoolduse eest. Kodustes tingimustes õigesti hooldatud banaanitaim on võimeline kandma 8–15 cm pikkuseid banaanikesi juba 17 kuu vanusena. Taime tuleb rikkalikult kasta kevadsuvisel ajal, väetada õitsvatele toataimedele mõeldud väetisega suvel iga 10 kuni 14 päeva tagant ja talvel kord kuus. Liigkastmise ja liigniiskuse korral ilmuvad leheservadesse veetilgad. Talvel võib substraati lasta pigem kuivada kui üle kasta. Pärast viljade kandmist viljunud võrse sureb, andes asemele uued võrsed, mis tuleks istutada uude potti. Hiina banaanide optimaalne temperatuur kasvuks ja arenguks oleks aasta läbi 18–21 kraadi.

Jaapani banaan. Pärineb Lõuna-Hiinast Himaalaja mäestiku jalamilt, kuid kasvatatakse enim Jaapanis Ryukyu saarel. See kasvab 2–2,5 m kõrguseks, lehed 2 m pikkuseks ja 70 cm laiuseks. Õisik kasvab peaaegu meetripikkuseks. Jaapani banaan on üks paremini külma taluvaid banaaniliike. Lehestik talub mõningasi miinuskraade, risoom korraliku multši all koguni 10–12 miinuskraadi. Viljad on söögiks kõlbmatud ja kasvatatakse eelkõige tema kollakasrohelise koheva igihalja lehestiku tõttu ilu- ja kiutaimena. Banaanikiust valmistatakse traditsioonilist Jaapani paberit, vaipu ja linikuid.

Õisikud ilmuvad 12.–24. kasvukuul. Paljundatakse nagu Hiina banaani. Sobib meie oludes hästi talveaeda. Konteineris kasvatatud taimi võib suveks pärast öökülmade möödumist välja viia. Konteineri suurus peab olema minimaalselt 15 liitrit. Substraat võiks olla nõrgalt happeline kuni neutraalne (pH 5,5–6,5). Soovitatav oleks substraadi sisse segada vermikuliiti või perliiti.

Jaapani banaan võib kasvada ka aias! Kaevata taime jaoks suur auk ja kobestada muld. Istutada taim veidi sügavamale, nii et juurepall jääb umbes 10 cm mulla alla, siis on juurepall paremini külma eest kaitstud. Mulla parendamiseks segada pinnasesse huumusrikast mulda. Lisada ka lehmasõnniku graanuleid ja kasta taime kohe pärast istutamist. Küllaldase kastmise korral võib banaan kasvada ka lauspäikese käes. Muld ei tohi läbi kuivada, ka talvel mitte.

Erepunane banaan ehk Scarleti banaan. Tegemist on ühe kõige dekoratiivsema banaaniliigiga, mis kasvab 1–1,2 (3) meetri kõrguseks ja on sobilik ka üsna väikestesse, aga valgusküllastesse ruumidesse. On suurepärane konteineritaim. Levinuim haljastuses kasutatav taim Hawaii saarel.

Lehed on ühe meetri pikkused ja 25 cm laiused, leheroots 35 cm pikk. Õisik on erepunane, 15 cm pikkune, viljad mittesöödavad ja ainult 2 cm pikkused, valminud valge viljaliha on täis musti seemneid. Kasutatakse ja kasvatatakse ka lõikelillena.

Need banaanid vajavad kergelt happelist mulda, pH alla 6. Ei talu seisvat vett ja seega peab substraat olema hästi õhurikas ja vett läbilaskev. Vajab süstemaatilist väetamist kogu aasta. Väetada tuleb toalilledele mõeldud täisväetiste lahusega iga 10–12 päeva tagant. Tugevam tuul ja füüsiline kontakt muudab lehed kergesti narmendavaks. Õitseb peaaegu aasta ringi. Meie oludes võib seda suvel vabalt välja viia või istutada ajutiselt peenrasse. Talub öist temperatuuri +5 kuni +4 °C. Paljundada saab seemnete või risoomitükkide abil. Seemned tuleb külvata toiteainerikka substraadiga täidetud 10 cm läbimõõduga pottidesse 2–3 cm sügavusele. Enne külvamist võiks seemneid 24 tundi leotada soojas vees. Idanemise ajal peaks  temperatuur olema püsivalt +20 °C piires. Istutuskonteiner täita toalilledele mõeldud substraadi ja lehekomposti seguga vahekorras 1 : 1.

Kuldbanaan, tuntud ka Hiina kääbusbanaanina, Hiina kollase banaanina või lootosbanaanina. Kuldbanaan on üks omapärasemaid ja dekoratiivsemaid banaane oma suure püstise kuldkollase õisiku tõttu, mis kompaktsuselt sarnaneb veidi lootoseõiele. Looduses on taim levinud Hiinas Yunnani mäestikus, kus seda esineb kuni 2500 m kõrgusel merepinnast.

Õisiku maksimaalse ilutsemise ajal muutuvad õisikut kandva varre lehed inetuks (kuivavad) ja need tuleks eemaldada. Nii moodustub meetrine jäme vars, mida kroonib kuldkollane õisik. Taim õitseb teisel-kolmandal kasvuaastal ja õitsemine kestab paar kuud. Kuna samas on taimele tekkinud ka piisavalt uusi leherikkaid võsundeid, ei kaota taim kasvatatuna laiemas konteineris oma üldist dekoratiivsust. Viljad on söögiks kõlbmatud. Optimaalne kasvutemperatuur on +18 kuni +24 °C, ei talu temperatuuri juba alla +10 °C. Seega on meie oludes eelkõige toataim ja sobib hästi talveaeda või suuremasse fuajeesse. Paljundada ja hooldada tuleb seda nii nagu erepunast banaanigi.

Viigibanaan. Tegemist on suhkru- ehk dessertbanaani aretisega. Viigibanaanid kasvavad looduses 7,5 m kõrguseks. Toalillena kasvatamiseks on sobilikud väikesekasvulised sordid ʻDwarf Lady Finger’, ʻDwarf Cavendish’, ʻDwarf Thai’ jt. Viigibanaanide viljad on seemneteta ja igati banaani väärilised.

Paljundamine toimub võsundite abil, mida saab hankida suurematelt toataimede müüjatelt. Viigibanaanile sobib substraat, mis on segatud lagunenud turbast, liivast ja perliidist vahekorras 1 : 1 : 1. Taim vajab väetamist vees lahustuva täisväetise seguga kord kuus. Viigibanaan talub talvel temperatuuri langust kuni +12 °C-ni.

Roosa banaan. Kasvatatakse eelkõige dekoratiivse punase õisiku tõttu. Ei kasva kõrgemaks kui 1,5–1,8 m. Viljad on väikesed, söödavad, viljakoor roosa, valge viljaliha sisaldab musti seemneid. Maitselt sarnaneb väikestele dessertbanaanidele. Küpsedes viljakoor lõhkeb, koorub tagasi ja banaan avaneb nagu lilleõis, paljastades valge viljalihaga südamiku.

Roosat banaani saab paljundada seemnetest. Seemneid tuleb leotada 2 kuni 3 ööpäeva soojas vees, iga päev vett vahetades. Enne külvi võiks seemneid 30 minutit leotada nõrgas kaaliumpermanganaadi lahuses. Selle lahusega võiks ka substraadi läbi kasta.

10–12 cm läbimõõduga potid täita kasvumullaga, segades sellesse vermikuliiti 1 : 1. Külvata seemned 2,5 cm sügavusele ja idandada +20 kuni +25 °C juures. Idanevus on ettearvamatu ja võib kesta 1–6 (12) kuud. Lehed kahjustuvad juba 0° juures, risoom talub külma kuni miinus 5 kraadi. Sobivam kasvusubstraat oleks segu, mis koosneb turbast, huumusrikkast aiamullast, kompostist ja liivast, vahekorras 2 : 2 : 2 : 1. Soovitatakse ka segu lehemullast, kõdusõnnikust ja liivast vahekorras 2 : 2 : 1. Taim sobib hästi talveaeda ja päikesepaistelisele terrassile. Põnev taim suurte ruumide sisehaljastuses. Sooja suve korral võib õue viia.

Kahjuritest ohustavad banaane lehetäi, kedriklest, karilane ja kilptäi.