Eesti seemneid säilitatakse Teravmägede igikeltsas

Igikeltsa sisse raiutud hoidla koosneb kolmest kambrist, mida ühendab sissepääsuga umbes 100 meetri pikkune tunnel. Foto: HEIKO JUNGE / NTB scanpix

Uue aasta alguses saadab Eesti Taimekasvatuse Instituut Norrasse paki, milles eestimaiste põllumajanduskultuuride seemned, et säilitada neid Teravmägede saarele ehitatud ülemaailmses seemnehoidlas.

Teravmägedes asuv seemnehoidla kogub ja hoiustab pikaajaliselt erinevate riikide seemnevaru ja lubaduste järgi peaks seemnete idanevus säilima seal vähemalt viiekümneks aastaks. 

Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) direktor Mati Koppel ja Põhjamaade geneetilise ressursi keskuse direktor Lise Lykke Steffensen on juba allkirjastanud lepingu ETKI geenipangas säilitatavate seemnete varusäilikute hoiustamiseks Svalbardi seemnehoidlas.

Eesti päritolu teraviljade, heintaimede, kaunviljade ja köögiviljade seemned saadetakse niiskus- ja õhukindlates fooliumpakendites Teravmägedele juba tuleva aasta jaanuaris.

„Nüüdsest on võimalik instituudi geenipanga kollektsiooni aretus- ja rahvaselektsiooni sortide, aretiste ning loodusest kogutud materjali seemnete nii-öelda varukoopiaid seemnehoidlas pikaajaliselt hoiustada. Põhikollektsiooni hävimisel või muudel erakorralistelt põhjustel võib neid tagasi saada ja uuesti kasutusele võtta,” ütleb ETKI geenipanga juhataja Külli Annamaa.

Norrasse saadetakse Eestis aretatud sordinimega sordid. „Mõnede Eesti sortide seemned on Teravmägede seemnepangas juba olemas, aga need pole meie saadetud,” selgitab Koppel. „Nüüd saadame Teravmägedele täiskomplekti.”

Koppel räägib, et nad olid küll arutanud oma seemnete varu ülemaailmsesse seemnepanka saatmist, kuid praegune initsiatiiv tuli seemnepanga poolt, millest kohe kinni haarati. „Me ei või kunagi teada, mis juhtub, näiteks tulekahju või muu õnnetus. Kui seemneid mujal ei ole, on need jäädavalt hävinud,” selgitab ta.

Eestis aretatud sortidest ongi osa juba kadunud. „Viimastel aastatel on Eestis populaarseks muutunud kanepikasvatus ja Jõgeval on aretatud mõned kanepisordid, aga need pole säilinud,” räägib Koppel. „Põllumajanduse areng pole ühesuunaline, vaid tihtipeale tullakse ringiga tagasi. Mõnede kultuuride kasvatus kaob ja teatud aja pärast tekib nende vastu huvi ning siis oleks vaja sobilikke sorte, aga kui neid pole säilitatud, siis polegi kuskilt võtta.”

Seemnete idanemisvõime ei säili isegi igikeltsas igavesti ja 50–60 aasta pärast tuleb saata samade sortide seemned uuesti.

Üle maailma on juba 73 rahvuslikku, piirkondlikku ja rahvusvahelist geenipanka paigutanud seemnehoidlasse pikaajalisele säilitamisele peaaegu 900 000 kõige väärtuslikuma seemneproovi varusäilikut rohkem kui 5000 taimeliigist. Hoidla on rajatud aga kuni 4,5 miljoni säiliku mahutamiseks.

„2018. aasta veebruaris täitub kümme aastat seemnehoidla avamisest. Sünnipäeva tähistamiseks loodetakse ületada ühe miljoni säiliku piir. Soovime selle eesmärgi täitmiseks anda ka Eesti panuse,” ütleb Annamaa.

Seemnehoidla tegevus- ja säilitamiskulud katab Norra Kuningriik ja globaalse tegevusulatusega põllumajanduskultuuride usaldusfond Crop Trust. Seetõttu on säilikute hoiustamine kõikidele geenipankadele tasuta.

Maailma kultuurtaimede seemnete tagavara sisaldav Teravmägede seemnepank asub Norras Lääne-Teravmägede saarel. Selle eesmärk on säilitada võimalikult paljude taimeliikide seemnevarusid, et tagada liikide säilimine näiteks looduskatastroofide, sõdade ja taimehaiguste korral. Seemned on pakitud neljakordsesse hermeetilisse ja soojusisoleeritud pakendisse.

Seemnepank asub 130 meetri kõrgusel merepinnast. Hoidla koosneb kolmest eraldi kambrist, mida ühendab sissepääsuga umbes 100 meetri pikkune tunnel. Igikeltsa sisse kaljusse on raiutud kolm säilituskambrit, kus hoitakse temperatuuri miinus 18 kraadi. Ümbritseva igikeltsa temperatuur on 3–4 miinuskraadi.

Tegevust haldavad ja rahastavad ÜRO, mitme riigi, sihtasutuse, uurimisasutuse ja ettevõtte moodustatud sihtasutus Global Crop Diversity Trust, Norra valitsus ja Põhjamaade geenivaramu NordGen. Aastal 2008 maksis seemnepanga ülalpidamine umbes 50 miljonit Norra krooni.