Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ütles Rakveres toimunud Piimafoorumil, et järgmisel aastal väljatöötamisele tulev põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava edendab bioressursi efektiivsemat kasutamist ja väärindamist.
Kantsler piimafoorumil: piimanduses püstitatud eesmärkide saavutamine on endiselt aktuaalne
8. november 2017, 17:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kuigi viimaste aastate piimandusturg on näidanud heitlikkust, ei muuda see fakti, et Eestis on jätkuvalt soodsad tingimused piimatootmiseks. Meie rohumaade hulk, pidevalt uuenev kaasaegne tootmine ja töötlemine, teadmised ja oskused on suure potentsiaaliga,» toonitas kantsler foorumil peetud ettekandes.
Piimatootmise näitaja on tõusuteel
Piimatootmine moodustab Eesti põllumajanduses toodangu rahalisest väärtusest aastas 20-25 protsenti ning see näitaja on tänu soodsale rahvusvahelisele turuolukorrale tõusuteel. Ka põllumajandus- ja toidukaupade eksportkäibest moodustavad toorpiim- ja piimandustooted sel aastal taas üle 20 protsendi.
Kuigi viimase kolme aastaga on piimakari vähenenud ligi 12 000 lehma võrra 86 165 lehmani möödunud aasta lõpus, on piimakarja toodang lehma kohta kasvanud ning kogutoodang püsinud aastate lõikes võrreldaval tasemel. Sel aastal on uuesti kasvama hakanud ka piimalehmade arv.
Kantsler Illar Lemetti kutsus piimandusfoorumi osalisi põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamisel aktiivselt kaasa lööma, et 2018. aastal töötada valdkonnale välja põllumajandust, kalandust ja vesiviljelust, maaelu, toiduainetööstust, toiduohutust ning teadust ja innovatsiooni siduv terviklik arengukava.
Augustis kiitis Vabariigi valitsus heaks maaeluministri ettepaneku alustada põllumajanduse ja kalanduse ühise arengukava koostamisega, mille eesmärk on luua võimalused põllumajandus- ja kalandussektori arengu ja konkurentsivõime kasvu jaoks.
Arengukava koostamine on osa kogu riigi strateegilise juhtimise korrastamisest, mille tulemusel kaetakse valitsuse tasandil kõik tulemusvaldkonnad strateegiliste arengudokumentidega ning ühtsete planeerimistasanditega, mis on üheks eelduseks üleminekul tegevuspõhisele eelarvestamisele aastaks 2020.