Piimafoorum: ekspordiks peab kõrvaldama kaubandusbarjäärid

EPKK juhatuse liige Tiina Saron. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Täna Rakveres toimuval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) piimanduse ekspordikonverentsil tõdeti, et Eestil on jätkuvalt head võimalused piimatoodete ekspordiks.

Piimatoodete eksport eeldab teatud määral ka riigi sekkumist ja tuge nii turgudele juurdepääsu tagamisel kui riigi positiivse kuvandi kujundamisel. «Piimandus on Eesti majandusele olnud tähtis läbi aegade. Oleme võimelised oma piimatoodangut suurendama, kuid põhjalikku analüüsi vajab, millistele turgudele ja milliseid tooteid müüme,» ütles ekspordiseminari avanud EPKK juhatuse liige Tiina Saron.

Saron rõhutas, et poliitilised muutused mõjutavad väga palju meie toodete juurdepääsu erinevatele turgudele. Vaatamata sektori väiksusele oleme piima eksportiv riik ja meil peavad olema samad võimalused eksportida kolmandate riikide turgudele nagu meiega konkureerivate teiste riikide tööstustel.

Vajalik on eksporti mõjutav poliitika

«Elu näitab, et turud ei toimi kunagi päris ilma tõrgeteta, mistõttu on vajalik asjalik poliitika nii põllumajanduses kui teistes valdkondades, mis eksporti mõjutavad,» kõneles Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Ants-Hannes Viira.

Tunnustatud piimaturu analüütik Christophe Lafougere prognoosis konverentsil, et maailmaturul nõudlus piimatoodete, eelkõige juustu, koore ja või järele Euroopa jaoks olulistel eksporditurgudel lähiaastatel kasvab.

Ta tõi esile nõudluse jätkuva kasvu Hiinas, kuid huvitavad turud on ka Kagu-Aasia riikides nagu näiteks Vietnam, Filipiinid, Malaisia, Indoneesia ja Tai. Kasv jätkub ka Jaapani ja Korea turgudel. «Vajame tulevikus rohkem piimarasva, mistõttu peaksid kokkuostjad põllumeestele andma ka selge hinnasignaali rasvasema piima tootmiseks,» ütles Lafougere.​

Lisandväärtust võiks piimale anda Eestis

Maaeluministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand ütles, et kuna eksport annab piimasektorile võimaluse oma toodangut müüa, tuleb tulu teenimiseks keskenduda kõrgema lisandväärtusega toodetele.

Sama eesmärki kannab ühistulise piimatööstuse rajamise riigipoolne toetamine. Paidesse rajatav piimatööstus on võimeline töötlema 1000 tonni piima ööpäevas ehk rohkem, kui praegu toorpiima riigist välja veetakse. Edaspidi saab piima Eestis ümber töödelda ja toodetena eksportida.

Hetkel pakub Maaeluministeerium mitmeid välisturgudele sisenemiseks olulisi teenuseid ning toetusi. Samuti ollakse keskseks partneriks teiste haldusalade asutustele, mis erinevate toidusektori eksporti puudutavate teemadega tegelevad.

Christophe Lafougere hinnangul on Eesti jaoks suur võimalus meelitada praegu suureskoguses eksporditav toorpiim Leedu tööstustest tagasi ning anda sellele piimale lisandväärtus Eestis. Kuigi piimatoodete nõudlus kasvab ka ELi siseturul, on Euroopa ekspordipotentsiaali ärakasutamiseks oluline jätkata vabakaubanduslepingute sõlmimisega kolmandate riikidega.

Euroopa Komisjoni esindaja Carlos Martin Ovilo viitas turuolukorda analüüsides probleemile, et ELi keskmine lõssipulbri hind on praeguseks langenud alla sekkumishinna. Ka või hind on rekordtasemetelt oluliselt langenud, kuid püsib siiski kõrgel tasemel. ELi päritolu lõssipulbri hind on vaatamata väga madalale tasemele ikkagi kallim kui meiega mitmetel turgudel konkureerival USA päritolu pulbril.

2016. aastal moodustas toorpiima ekspordikäive 35 protsenti Eesti piimatoodete ekspordist ning 2017. aasta esimesel poolaastal oli see suurenenud 40 protsendini. Sealjuures on Eesti piimatoodete ekspordikäive 2017. aasta esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 43 protsenti ning tootegruppidest suurim kasv absoluutväärtuses toimus just toorpiima puhul.

Alates 9. novembrist leiab konverentsi ettekanded EPKK kodulehelt.