/nginx/o/2017/11/03/7279563t1ha62f.jpg)
Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) hinnangul loob viimasel nädalal Nursipalu harjutusväljal 94 hektaril kiirkorras tehtud raie ohtliku ja lubamatu pretsedendi, mis eirab nii keskkonnamõju hindamise põhimõtteid, kodanike arvamust kui ka võimalikku kahju loodusväärtustele.
«Keskkonnaamet andis 25. oktoobril Nursipalu 94 hektari suurusel alal loa metsa raadamiseks, ignoreerides keskkonnamõju hindamise seadusest tulenevat nõuet oodata enne lubava otsuse tegemist ära mõju hindamise tulemused. Raadamisega alustati koheselt ning 2. novembriks oli ala lagedaks raiutud. Raie leidis aset loodava Keretü kaitseala vahetus läheduses - seega on tegemist alaga, millel on looduskaitseline väärtus.» Sellise hinnangu on andnud Keskkonnaameti tegevusele Eesti Keskkonnaühenduste Koda.
«Riigiasutuste käitumisviis on selges vastuolus keskkonnamõju hindamise põhilise ideega: keskkonnariskiga tegevusi ei lubata enne, kui nende mõjud on nõuetekohaselt välja selgitatud,» selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Siim Vahtrus. «Antud juhul ei ole küsimus selles, kas harjutusväli rajatakse või mitte, vaid selles, kuidas seadusi järgitakse ning kui hästi on kaitstud kodanike õigused. Juhtum demonstreerib ehedalt, kuivõrd kaitsetud on kodanikud ja loodus olukorras, kus riigiasutused keskkonnaalaseid seaduseid ei järgi - riik asub kiirkorras tegevusi ellu viima ning tekitab pöördumatu kahju enne, kui keegi jõuab otsust vaidlustada ning tegevuse seaduslikult peatada,» lisas Vahtrus.
Paari päevaga taotlusest raietöödeni
Taotlused 94 hektari suuruse ala raadamiseks esitati 21. ja 24. oktoobril, misjärel Keskkonnaamet andis järgmisel päeval, 25. oktoobril välja põhjalike selgitustega vastava loa, mille järel alustati koheselt raietöödega. Kaitseministeeriumil, Keskkonnaametil kui ka teistel asjaosalistel oli eelnevalt teada, et raietele on vastu nii kohalik kogukond kui ka kodanikuühendused, mistõttu on sedavõrd kiire tegutsemine imekspandav.
Kaitseministeerium soovib välja ehitada Nursipalu harjutusvälja ning on koostanud selleks tarbeks projekti, mis näeb muuhulgas ette metsa raadamist kokku umbkaudu 460 hektaril. 2016. aasta suvel algatati projekti mõjude hindamine (KMH). Selle eesmärgiks oli hinnata terviklikult tegevuse, sealhulgas metsaraiete mõjusid enne, kui tegevust ellu viima hakatakse. KMH aruanne on praegu koostamisel ning avalikustatud seda veel ei ole.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmeskonda kuuluvad Keskkonnaõiguse Keskus, Eestimaa Looduse Fond, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing «Sorex», Eesti Roheline Liikumine, Eesti Ornitoloogiaühing, Nõmme Tee Selts, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, Balti Keskkonnafoorum, Pärandkoosluste Kaitse Ühing ja Läänerannik.