Aafrika seakatku tõttu murravad hundid igal aastal üha vähem metssigu. Metssigade asemel on nende saakloomad rohkem metskitsed ja punahirved.
Metssigu asendavad huntide toidulaual metskitsed ja hirved
Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi räägib, et metssigade vähenedes on tõusnud metskitsede arv ning hundid on metssigade asemel hakanud toituma punahirvedest ja metskitsedest. „Hunt on oportunistlik kiskja ehk ta murrab saaki, mida saab kõige kergemini kätte ja mida on kõige rohkem,” ütleb ta. Huntidel on metsas veel piisavalt saakloomi ja metssigade kadumine huntide toidulaualt kodu- ja taluloomi ei ohusta.
Kuigi Eestis kariloomade murdmises märkimisväärseid muudatusi toimunud pole, võib aastati suuri erinevusi esineda külade või valdade tasandil. Kodu- ja kariloomade murdmine sõltub Talvi sõnul sellest, kui lihtne on huntidel saaki tabada. Kui loomad ei ole ümbritsetud korraliku taraga, kui puudub karjakaitsekoer või kui inimene pärast murdmist ei sekku, siis võivad hundid jäädagi karja kimbutama.
25. oktoobril tungisid hundid Järvamaal Albu vallas kallale kahele hobusele, mõlemad hobused said kergemaid vigastusi. Hobuste omaniku Tiina Tollimäe sõnul ei ole hundid kunagi varem hobuseid rünnanud. Hobused olid koplis, taraga piiratud karjamaal.
Järvamaa jahindusklubi juhatuse esimehe Mati Hõbemäe jutu järgi olid metssead varem huntide meelissaak, sest sead on aeglased ja kergesti jahitavad. Koduloomad on huntidele kõige kergem saak, peale koduloomadele jahivad hundid ka hirvesid ja põtru. Hõbemäe arvates võib huntide kasvav arv suureks probleemiks saada. „Kui huntide arvukus tõuseb ja saakloomade hulk väheneb, siis väga lihtne tuletus on inimesed ja lapsed.”
Keskkonnaagentuuri uuringute andmetel on metssigade osakaal huntide toidulaual märgatavalt vähenenud. Kui 2013. aasta uuringust selgus, et huntide peamised toiduallikad olid põdravasikad, põdrad, metssead ja koprad, siis 2016. aastal olid need põdravasikad, põdrad, metskitsed ja hirvlased.