/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2017/11/02/7275637t1hb5d8.jpg)
Eile toimunud mahemajanduse tervikprogrammi raames toidu, põllumajanduse ja maaelu toimkonna arutelul Viljandis keskenduti mahetootjate, toiduainetööstuste ja toiduvõrgustike koostöö küsimustele.
Maaeluministeerium utsitab mahesektorit koostööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omavahelised kokkulepped on võtmetähtsusega
«Koostöö ja pikaajalised kokkulepped on edu aluseks igas valdkonnas, nii ka mahesektoris,» ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. «Lisaks ekspordile suunatud töötlemisele on võtmetähtsusega omavahelised kokkulepped, et kvaliteetne mahetooraine jõuaks ka restoranide ja teiste toitlustusasutusteni.»
Eilsel kohtumisel Maaelu Edendamise Sihtasutuses anti ülevaade eelmise toimkonna teemadest ja mahemajanduse tervikprogrammi edasistest plaanidest. Samuti räägiti tootjate ootustest tööstustele, tööstuste ootustest tootjatele ning arutleti nii koostöövõimaluste organiseerimise kui ka rahastuse üle.
Väärtusahel peab toimima
«Ekspordi puhul on määrava tähtsusega tootjate ja töötajate vaheline koostöö alates töötlemiseks vajalike sortide kokku leppimisest kuni kogu väärtusahela toimimiseni, sealhulgas keskendudes hoiustamistingimustele ja esmasele töötlemisel,» lisas Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu.
Ühiselt tõdeti, et väga oluline on osaleda mitmesugustel messidel nii kodu- kui ka välismaal, samuti on selleks oluline riigi toetus. Tähtsaks peeti ka valdkonnapõhiste foorumite või seminaride korraldamist, riigipoolse teavitustegevuse suurendamist ja arendusküsimustes nõustajate palkamist. Lisaks tõsteti esile bürokraatlike takistuste kõrvaldamise vajadust eelkõige rahastamisprogrammides.