/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2017/11/02/7274581t1h96d8.jpg)
Keskkonnaamet lubas sel karujahi hooajal küttida kuni 56 pruunkaru, kellest kütiti 54 isendit. Pruunkaru on kaitsealune liik, mistõttu jaht oli lubatud vaid karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil.
Vaata, kus kütiti sel aastal enim karusid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pruunkaru küttimismahu määramisel arvestati karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning 2016. ja 2017. aasta kahjustuste ulatust. Karu üldarvukus Eestis on 2016. aasta sügisese seisuga ligi 700 isendit.
Kaks karu jäi küttimata
«Enamikes maakondades lõppes karujaht küttimismahu ammendumise tõttu juba septembri lõpuks. Üks karu jäi küttimata Viljandimaal ning teine Ida-Harjumaal, kuhu oktoobris anti täiendav luba küttimiseks,» sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Enim kahjustavad karud mesitarusid ja silopalle, vähemal määral teevad liiga koduloomadele. Mullusega võrreldes on kahjustuste arv mõnevõrra kasvanud.
Omavastutus oleneb ennetuse efektiivsusest
Riik kompenseerib karu tekitatud kiskjakahjud kuni 100 protsendi ulatuses. Ühele kahjusaajale ühe kalendriaasta kestel tekitatud kahjud liidetakse kokku ja summast lahutatakse omaniku omavastutuse osa (64–128 eurot aasta kohta). Omavastutuse osa määramisel arvestatakse vara kaitseks kasutatud kahjustuse vältimise abinõude efektiivsust. Kahjude vältimiseks rakendatavad ennetusmeetmed hüvitatakse 50 protsendi ulatuses.
Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks oli kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas. Maakonna limiit jagati omakorda jahipiirkondade vahel ning küttimist suunati rohkem neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal enim esinenud.
2017. aastal kütiti pruunkarusid maakonniti järgmiselt:
- Harju maakond – 7
- Hiiu maakond – 0
- Ida-Viru maakond – 10
- Jõgeva maakond – 6
- Järva maakond – 4
- Lääne maakond – 0
- Lääne-Viru maakond – 13
- Põlva maakond – 2
- Pärnu maakond – 3
- Rapla maakond – 3
- Saare maakond – 0
- Tartu maakond – 4
- Viljandi maakond – 1
- Valga maakond – 1
- Võru maakond – 0
Karu küttimismahu määramisel arvestati, et tegemist on kaitsealuse liigiga Euroopas ning Eesti on saanud tema küttimiseks erisuse. Küttimine on lubatud ainult kiskjakahjustuste ennetamise ja vältimise eesmärgil. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.
Eelmisel aastal kütiti Eestis kokku 55 karu.