Lemmikmees: unistada tuleb suurelt

Osaühingu Lemmikmees asutaja ja omanik Kalev Lemmik ütleb, et kui väga tahta ja unistada, siis saadki kõik, mida oled soovinud. Foto: Maarius Suviste

Otepäält kümmekonna kilomeetri kaugusel Sihva külas valmivad toru- ja ovaalsaunad, kümblustünnid ja kämpingud. Need jõuavad peale Soome ja Rootsi Saksamaale, Austriasse, Šveitsi ja Prantsusmaale. Vähe sellest – nüüd leiavad need tee ka Islandile ja lausa Uus-Meremaale.

Uus-Meremaale lähevad peamiselt kümblustünnid, ütleb osaühingu Lemmikmees asutaja ja omanik Kalev Lemmik. Ta lisab, et Uus-Meremaal on tootjaid küll, aga puidu peaksid sealsed tegijad ikka Euroopast või Venemaalt sisse tooma. „Neil on see mure, et ei ole materjali, millest teha. Paljudes maades jääbki tootmine selle taha.”

Veel sel aastal jõuavad Lemmikmehe esimesed tooted Islandile. Seal lähevad müügiks valdavalt kämpingud, aga ka saunad. Eestis müüb ettevõte viis protsenti toodangust, mis tähendab, et piiri taha jõuab kogunisti 95 protsenti valmistatust.

Kalev Lemmik pani firmale aluse 2004. aastal. Mõttele hakata kümblustünne ja saunasid tegema tuli ta siis, kui 2000. aastate algul Lapimaal grillikodasid ehitamas käis. Tehase pani ta püsti oma kodukülas Sihval endises viljakuivatis. Esimese torusauna tegi ta endale.

Aastas 300 sauna

„Testimiseks tuleb ikka endale teha,” sai mees oma kogemusest teada. „Esimesed neli sauna tegime naturaalsest töötlemata puidust. Need näitasid välja vead, mis töötlemata puiduga kaasnesid. Puit hakkas elama oma elu, kuivas ja paisus. Kõrvaldasime kõik vead. Pärast seda oleme teinud kogu toodangu ainult termotöödeldud puidust.”

Toodete valmistamiseks töödeldakse puitu termoahjus 200 kraadi juures 24–30 tundi. Termotöötlemise käigus parandatakse puidu pehkimis- ja ilmastikukindlust ning vähendatakse soojusjuhtivust ja puidu paisumist niiskuse tõttu. Kõrge temperatuur eraldab puidust ka vaigu. Termotöödeldud puit on keskkonnasäästlik ja looduslik toode. Tootmisprotsess toimub ainult soojuse ja veeauru mõjul, ühtegi kemikaali valmistamise käigus ei kasutata.

Termotöötlusteenust ostab Lemmikmees praegu sisse, kuid hiljemalt kevadeks on oma termoahi käivitatud. Kvaliteetset puitu oma tootmise tarbeks ostetakse Eestist ja kaugemaltki, näiteks lehisematerjal imporditakse ise Baikali järve lähistelt.

Tööd ja tegemist jagub. „Suvel on olnud niimoodi, et ühel kuul tegime 36 sauna – see on rekord,” märgib Kalev Lemmik. Aasta jooksul teevad nad umbes 300 sauna, peale selle 500 kümblustünni. Sel aastal on valminud ka 15 suvemajakest.

„Kõige väiksem saun, Pesamuna, on tegelikult päeva töö – kui hommikul hakatakse kokku lööma, on õhtuks valmis,” ütleb Lemmik, kelle sõnul on Eestis kolm-neli suuremat tegijat, kes püüavad nendega konkureerida. „Vahepeal tuli juurde palju väikeseid tegijad, aga nüüdseks on nad kadunud.”

Lemmikmees annab tööd 16 inimesele, kes tulevad Tsirguliinast, Sangastest, Rõngust, Otepää kandist ja loomulikult kohapealt – Sihva külast. „Hiljuti võtsime kaks töötajat juurde. Hakkasime nüüd ise kümblustünnidesse plastsisu tegema,” täpsustab Kalev Lemmik, kes tunnistab, et head töötajat ei ole lihtne leida.

„Vahepeal otsisime töötajaid juurde. Ja ei ole! See, et räägitakse tööpuudusest, ei pea kindlasti paika. Tööjõupuudus on, aga mitte tööpuudus,” on väikeettevõtja kindel. „Kes vingub, see vingub kogu elu nagunii ja temast pole ka töötegijat. Stabiilset, õiget ja usaldusväärset töötajat on keeruline leida. Aga meil õnneks on head ja püsivad töötajad.”

Töötajate väljaõpe toimub kohapeal. „Meil õpitakse töö käigus. Kus sa sellist ametit ikka õpid? Kui tahta kedagi, kel töö kohe selge, tuleb lihtsalt konkurendilt üle lüüa. Aga isegi siis tuleb juurde õppida, sest tehnilised lahendused on teised,” räägib Lemmik. „Sellepärast ongi asjalikku inimest vaja, et ta ruttu õpiks selle töö ära.”

Ise pead tahtma teha

Mida soovitada alustavale väikeettevõtjale? „Sa pead kindlasti tahtma teha seda, millega alustad, ja unistada tuleb suurelt. Kui ikka väga tahad, unistad, lähed ja lähed, siis saavutadki kõik, mida soovid. Kui vastumeelselt punnima hakkad, ei tule midagi välja,” teab Kalev Lemmik oma kogemusest.

„Olen omal nahal ära proovinud, kui olen tahtnud kõrvalt millegi uuega tegelema hakata. Tunnetad, et pole päris õige, aga siiski mõtled, et võiks teha. Siis korraga avastad, et asi on jäänud väga soiku – ei tulnud välja, järelikult ei olnud õige,” jutustab Lemmik. „Selles tuhinas, et kõrval on edukad ettevõtjad ja tahad ka kohe edukas olla, ei maksa oma ettevõtet teha. Ise pead ikka tahtma ja tundma, et see on õige asi. Siis tuleb ka välja. Aga algus ei ole lihtne – algkapital ja turu leidmine.”

Kalev Lemmik sai algkapitali Lapimaal töötades ja pani kodus ettevõtte püsti. „Aeg oli õige ja valdkond oli õige, läks kiirelt hästi käima. Kohe oli turg olemas, saime jala ukse vahele enne teisi,” tõdeb ta. „Esimese paari aastaga tegime suure hüppe. Kindlasti tuli kasuks ka see, et ise nii hullult tahtsime.”