Euroopa ühine põllumajanduspoliitika läheb lihtsamaks

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban.

FOTO: Maaeluministeerium

Eesti eesistumise ühe suurema võiduna põllumajanduse valdkonnas jõudsid Eesti ELi Nõukogu eesistujana, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon kokkuleppele nn Omnibus-määruse põllumajandusega seotud õigusaktide muutmises, mis peaks muutma ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) lihtsamaks nii tootjate kui ka ametnike jaoks.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban, oskate selgitada, mida see Omnibus-määruse põllumajandusega seotud õigusaktide muutmine meie põllumehe jaoks tähendab? Kas nüüd muutub asjaajamine ja toetuste saamine lihtsamaks?

Selleks, et põllumees saaks oma tööd teha efektiivselt ja olla konkurentsivõimeline, on vaja reegleid, mis oleksid lihtsad ja toimivad. Muudatuste eesmärk on ÜPP lihtsustamine, kusjuures muudatused peaksid tegema lihtsamaks nii põllumehe kui ka toetuste administreerijate elu. Sõlmitud kokkulepet võib pidada ühise põllumajanduspoliitika vaheülevaateks ja see on hea tõuge algavatele ÜPP tuleviku läbirääkimistele.

Kokkuleppega kaasnevad muudatused neljas ühist põllumajanduspoliitikat reguleerivas määruses, millest vist olulisim on maaelu arenguga seonduv. Selgitage neid pisut lähemalt.

Põllumajanduses puudutab Omnibus-määrus nelja peamist põllumajanduspoliitika alusakti: otsetoetuste, maaelu arengu, ühise turukorralduse ja horisontaalset määrust.

Läbirääkimistel oli üks tähtsamaid teemasid riskijuhtimine, mis on nüüdsete ilmastikuolude juures oluline teraviljakasvatus- ja aiandussektoris. Praegu rakendab riskijuhtimismeetmeid maaelu arengukavade kaudu 12 liikmesriiki. Nii kindlustuse kui ka sektorispetsiifilise sissetuleku stabiliseerimise vahendi puhul rakendatakse tulevikus kahju või sissetuleku vähenemise korral madalamat lävendit (20 protsenti varasema 30 asemel), millest alates saab kahjusid kompenseerida. Samuti tõuseb riskijuhtimismeetmete toetuse määr 65lt 70le protsendile. See tähendab, et tootja hakkab riskijuhtimise meetmete puhul vähem panustama ja seeläbi peaksid need meetmed tootjatele atraktiivsemaks muutuma.

Senisest paindlikum on tagastatava abi ehk finantsinstrumentide kasutamine, näiteks on käibekapitali andmisel suurem vabadus ja võeti välja osale investeeringumeetmetele kohalduvaid piiranguid, näiteks mis puudutab loomade ostu.

Otsetoetuste paketis täpsustati püsirohumaa definitsiooniga seonduvat, liikmesriikidel on nüüd võimalus senisest enam oma olusid arvesse võtta. Lisaks pikenes rohestamises nende kultuuride loetelu, mille kasvatamine läheb ökoloogilise fookusalana arvesse. Kui põllumehel on üle teatud ulatuse rohumaad, ei pea ta kultuuride mitmekesistamise ja ökoloogilise fookusala nõudeid täitma. Kui varem oli see piiratud teatud maani, siis nüüd kehtib see ka üle 30 hektari suurustele pindadele.

Muudatusi tehti ka noorte põllumajandustootjate otsetoetuste lisamakses – kui seni said noored põllumajandustootjad taotleda otsetoetuste lisamakset viie aasta ulatuses, millest oli välja arvatud tegevuse alustamise ja toetuse taotlemise vahele jääv aeg, siis nüüd saavad kõik noore põllumajandustootja definitsioonile vastavad põllumehed taotleda viieks aastaks toetust, mis on 25–50 protsenti otsetoetuse maksest suurem.

Turukorralduse määruses tehtavad muudatused aitavad tugevdada tootjate positsiooni tarneahelas. Tootjaorganisatsioonide lepinguliste läbirääkimiste, ühisturustamise ja tootmise planeerimise õiguseid laiendatakse kõigile põllumajandussektoritele. Lisaks antakse tootjatele õigus nõuda kirjalikke lepinguid ja võimalus leppida toodangu ostjaga kokku väärtuse jagamises.

On nüüd siis tegu sellega, millest on meil aastaid räägitud ja mida oleme soovinud?

Eesistujana olime pisut teises rollis ja pidime hea seisma kõigi liikmesriikide huvide eest. Peamine on, et läbirääkimised lõppesid edukalt ja kõnealune põllumajandusega seotud õigusaktide pakett kiideti heaks. Oli ka neid, eelkõige liberaalsemaid riike, kellele ei meeldinud näiteks riskijuhtimise meetmetes sissetulekute kaotuse lävendi allapoole toomine. Üldiselt nägid aga liikmesriigid selles määruses ÜPP lihtsustamise võimalust. Läbirääkimised tegi keerukaks, et Euroopa Parlament tuli välja paljude ettepanekutega, mis oma sisult kujutasid väikest ÜPP reformi ja oleksid lihtsustamise eesmärgist kaugemale läinud. Lõpuks õnnestus kompromiss ikkagi saavutada. Usume, et sellest paketist võidavad nii Euroopa Liit kui ka Eesti riik ja kõik põllumehed.

Millal need lihtsustamise ettepanekud jõustuvad?

Kuna Omnibus-määruse näol on tegemist väga suure paketiga, mis hõlmab lisaks põllumajandusele veel teisi valdkondi, siis on seda praegu raske öelda. Põllumajanduse osa on meil nüüd läbi räägitud, aga mitmes teises valdkonnas on arutelu veel käimas. Kaalumisel on võimalus võtta põllumajandust puudutav pakett määrusest välja. Kui võetakse, siis saaks seda juba tuleva aasta algusest rakendada. Milliseid neist me Eestis reaalselt rakendame, seda arutame põllumeestega lähiajal.

Populaarne

Tagasi üles