Lindora laat toob kokku tuhandeid inimesi

Lindora laat toob Eesti kagunurka kokku sadu müüjaid ja tuhandeid laadalisi

FOTO: Sander Silm

Sadakond aastat tagasi simunapäeval sai Võrumaal Lindora küla lähedal alguse laat, mis nüüdseks on kasvanud sedavõrd suureks kauplemispeoks, et isegi korraldajad meenutavad heldimusega aegu, mil laadal müüjaid loetleti kümnetega ja pigem meenutas laat kohaliku rahva kokkutulekut.

Kümmekond aastat tagasi oli Lindora laat oma eheduses täiesti fenomenaalne Eestis. Iga aasta simunapäeval ehk 28. oktoobril tulid ostjad-müüjad Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaarde viivate teede ristumiskohta Lindoral ja laat võis alata. Eelregistreerimist ja muud laadakorraldusega kaasnevat polnud. Laadal pakuti lõkkel tehtud suppi, kõikvõimalike talutoodete kõrval müüdi ka pooleldi althõlma koduõlut ja handsat, kohtuti tuttavatega ja tunti ennast muidu mõnusalt.

Päris ilma korralduseta siiski ei saanud ja selle eest kandis toona hoolt Vastseliina mehi koondav Vastseliina meesteklubi ehk Teisipäevaklubi. Siis ja praegu laada korralduse juures olev Ivar Traagel tunnistab, et nad meestega igatsevad aeg-ajalt tagasi aega, kui laat ei toonud kohale veel tuhandeid inimesi.

Paraku jutud Lindora laada rustikaalsest ehedusest muudkui levisid ja nüüd seisavad korraldajad silmitsi sadade müüjate ja tuhandete külastajatega. Ivar Traagel ei tee saladust, et korraldajate jaoks on sellise populaarsuse näol tegemist paraja proovikiviga.

Kilomeetritepikkune autorivi

Erand polnud ka eelmine laupäev, mil laadakülastajate autode rivi oli veninud suisa paari kilomeetri pikkuseks. Kuna laadale eelregistreerimist ei toimu ja kohad jagatakse elava järjekorra alusel, siis olid esimesed kauplejad parema koha saamise lootuses kohal suisa mitu päeva varem.

Ivar Traageli sõnul pärineb kohaootamise rekord mullusest aastast, mil reedel algava laada jaoks võttis üks mees oma koha sisse juba esmaspäeval. „Kõik kauplejad saaksid koha ka siis, kui tuleksid kohale eelmisel päeval,” on Traagel hämmeldunud.

Kuid mitte ainult müüjate suur huvi ei tekita korraldajatele peavalu, vaid ka külastajate suur hulk. „Eelkõige linnast tulevad laadakülastajad ei pruugi aru saada, et meil pole siin suuri parkimisplatse ja auto tulebki parkida paar kilomeetrit kaugemale. Maaelu on selline, et pead kõndima, et pääseda laadale,” toob Ivar Traagel välja laada populaarsusega kaasneva varjupoole.

Mis teeb laada sedavõrd tuntuks? Kindlasti seal pakutav laadakraam, sest eheda talukauba kontsentratsioon on Lindora laadal jätkuvalt suur ja nii mõnedki kohalikud talunikud tulevad oma toodanguga välja vaid Lindora laadale. Seda hindavad ka laadakülastajad, mistõttu Lindora laat on üks väheseid, kui mitte ainukene laat Eestis, kes ei kuluta enda reklaamimisele sentigi.

Laada kasvul piirid peal

Kuigi müüjate huvi laadal kauplemise vastu on elav, tõdeb Traagel, et laat füüsiliselt kasvada ei saa, kuna ümberringi on eramaad. Korraldajad on mõelnud ka tööstuskaubaga kauplemisega lõpetamise peale, kuid paraku katab sealt saadav kohatasu ülejäänud väikesed müügikohatasud. „Meil maksab iga kaupleja keskmiselt 10–12 eurot ja selle summaga tuleme pelgalt ots otsaga kokku.”

Praegu korraldab laata Vastseliina Piiskopilinnuse SA, mille juhatuse liige Ivar Traagel on. Kuna sihtasutuse korraldada on ka Vastseliina Maarahvalaat, siis ei tee ta saladust, et sihtasutus näeks hea meelega, et mõni MTÜ võtaks laada korraldusliku poole enda peale.

Teisalt teavad müüjad tema sõnul nüüd juba korraldajate ootusi ja laat on korraldusliku poole pealt paigas. Kuigi Ivar Traagel nendib, et Lindora laada suur populaarsus on vähendanud selle algset ehedust, näitab iga aastaga kasvav külastajate tulv, et tegemist on jätkuvalt mõnusa ja eheda maalaadaga.

Infoks: Lindora laadast

Lindora küla on olnud laatade poolest kuulus juba pikka aega, esimene laat peeti siin 1920. aastate alguses. See ei toimunud küll Lindoras, vaid Lepassaares, mis jääb 4 km kaugusele. Maapind oli seal madal ja porine, seetõttu otsiti sobivamat paika. Laadapidamiskohaks sai kuiv ja liivane männik, mis asub Vastseliina, Obinitsa ja Lepassaarde viivate teede ristumiskohal.

Laata hakati pidama iga aasta 28. oktoobril. Algselt kaubeldi ainult koduloomadega. Hiljem lisandusid tööstuskaup, omavalmistatud esemed, käsitöö ja aiasaadused.

1980. aastate keskpaiku tekkis kartus, et põline laadatraditsioon hakkab välja surema, kuid 1990ndatel sai laat uue hoo sisse.

Allikas: vastseliina.ee

Populaarne

Tagasi üles