Aegade rekordsaak ja halvimad koristustingimused on saatuse iroonia

Sünge taevas eesti põllu kohal.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees / Scanpix

Viljakasvuks soodsa suvega kasvas põllule läbi aegade suurim saak, kuid viljakoristuseks ebasoodsate tingimuste tõttu võis põllule jääda kuni 15 protsenti teravilja- ja rapsisaagist.

«Võib arvata, et 10 kuni 15 protsenti jäi põllule. Minu hinnangul kasvas kõigi aegade suurim saak kogutoodanguna põllul, aga põllule jäi ka suurim viljakogus läbi aegade,» ütles Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas BNSile. «Viljelusvõistlusel, mida ma korraldan, seal tulid kuues erinevas viljaklassis rekordsaagid.»

Suurushullus maksis kätte

«Kui meil 2015. aastal oli rekordsaak 1,8 miljonit tonni vilja ja rapsi, siis saadi põldudelt kätte pea kõik, mis kasvas ja salve saadigi rekordkogus vilja. Sel aastal kasvas isegi suurem kogus, aga lihtsalt väga palju jääb põldu ja juba on jäänudki. Eelkõige liblikõielised – herned, põldoad – aga kindlasti ka köögiviljad ja hilja valminud suvinisud, suvirapsid, sellised pikema kasvuga taimed. Midagi teha ei ole,» ütles Ameerikas. Tema sõnul maksis valusasti kätte suvirapside ja liblikõieliste kasvatamise liigne eufooria, mistõttu suurenes nende kasvupind mõne aastaga kümnekordseks.

Ameerikase sõnul on keeruliste ilmaolude tõttu edasi lükkunud ka taliviljade külv. «Kevadkülviks kuhjub seda rohkem töid. Kui üldiselt on talivilja osatähtsus 30 kuni 40 protsenti, siis sellel aastal poole vähem,» ütles ta.

Koristus hilines kolm nädalat

2015. aastal oli tali- ja suvivilja keskmine saagi maht 4 tonni hektarilt ja kogumaht 1,5 miljonit tonni. 2016. aastal oli keskmine saagi maht hektarilt 3 tonni ning kogumaht 1 miljon tonni. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul oli 22. septembri seisuga Eestis koristatud maksimaalselt 60 protsenti põllukultuuride pinnast. Võrreldes 2015. aastaga hilines koristus kolm nädalat.

«Meil on see häda, et statistikaamet annab numbrid välja 15. septembril, sest Eurostatil on seda vaja ning Euroopas ollakse viljavõtuga lõpetatud. Selleks ajaks polnud pooltki vilja võetud,» tõdes Ameerikas, kelle sõnul on seetõttu raske hinnata, kui palju julgeksid põllumajandustootjad vilja eksportida, et seda pärast mitte importima hakata. «Me peame teadma 30 kuni 40 protsendi koristuspinna järgi, meil pole rohkem infot enne, kui statistikaamet jaanuarikuus uuesti andmeid küsib,» ütles ta.

Populaarne

Tagasi üles