Jahimehed ei näe probleemi linnujahis, vaid fotode avaldamises

Haned Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Eelmisel neljapäeval toimunud Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) juhatuse koosolekul leiti, et ornitoloogide mure välisriigi jahituristide veelinnujahi korralduses on arusaadav, aga nende pakutud lahenduste osas tuleks ühiskonna eri huvigruppidega pidada veel tõsiseid läbirääkimisi.

«Arutasime ornitoloogide petitsiooni ja leidsime, et nende probleemide võimalik lahendus peaks lähtuma eesti jahinduse heast tavast ja arvestama kõikide sihtgruppide, sh maaomanike ja põllumeeste huvisid», selgitas EJSi president Margus Puust. «Kindlasti taunime jahikülaliste poolt fotode või videote avaldamist sotsiaalmeedias ning sellega kiitlemist, mis pole kooskõlas jahieetika ega eesti jahinduse hea tavaga», lisas Puust.

Marginaalsed kogused

EJSi juhatus leidis, et aastas Eestis kütitavate veelindude kogused on marginaalsed ja sellest tulenevalt pole otstarbekas küttimismahtu piirata, seda enam, et nii hallhane kui valgepõsk-lagle arvukus on Euroopas plahvatuslikult tõusnud.

Eestis kütitakse aastas kokku umbes 10 000 veelindu, samal ajal kui Soomes 400 000‒600 000 veelindu. Seoses veelinnujahiga oli eelmisel aastal probleemiks ka see, et väliskülalised kasutasid keelatud elektroonilisi peibutusvahendeid, mille eest karistati kuute inimest. Sel aastal ei ole keskkonnainspektsioon vaatamata intensiivsele järelevalvele ühtegi sellealast rikkumist tuvastanud.

Tegevjuht rõhutab loodusrahva loogikat

«Eesti on pikkade looduskasutuse traditsioonidega riik ja jahimeestena oleme osanud siiani ulukipopulatsioone, sealhulgas ka läbirändavaid veelinde heaperemehelikult ja jätkusuutlikult majandada», ütles EJSi tegevjuht Tõnis Korts. «Mis puudutab veelindude ressursi kasutamist, siis tuleb siin lähtuda loodusrahva loogikast, mitte võõrast suurlinna kultuurist imporditud populismist ja emotsioonide ajendist», kommenteeris Korts. «Loodan, et meil kõigil jagub selleks piisavalt tarkust», lisas ta.

Eelnevatel aastatel on Eestis jahireisi ajal jahikülalised teinud fotosid ja videolõike, mis kajastavad detailset veelindude küttimise protsessi ja jahisaagiga kiitlemist välisriikide sotsiaalmeedias. See on tekitanud paljudes inimestes vastakaid tundeid ja arvamusi. Sellest tulenevalt on Eesti ornitoloogiaühing koostanud petitsiooni, kus muuhulgas taunitakse välismaiste jahikülaliste poolt liiga intensiivset küttimist.