Uueks toidutrendiks on võrsed: valku rohkem kui munaski

Tiit Efert
, Maa Elu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasvuhoones kasvab kolm gruppi taimi: võrsed, söödavad õied ja minilehed.
Kasvuhoones kasvab kolm gruppi taimi: võrsed, söödavad õied ja minilehed. Foto: Kristina Efert

Kui rohke värske roheline kraam hakkab sügisel söögilaualt kaduma, on head vitamiinilisandid mitmesugused võrsed. Noored talunikud Võrumaal neid just kasvatavadki.

Võrse sisaldab kõiki elemente, millest inimkeha koosneb, sealhulgas energiat andvaid ja taastumist hõlbustavaid toitaineid, samuti happeliste jääkide eemaldajaid. Idandamiseks sobivad hästi nisu, kaer, oder, tatar, rukola, spargelkapsas ehk brokoli, redis, kurgirohi, koriander, basiilik, salatkress, sinep, rebashein, harilik apteegitill, punapeet, aedhernes ja päevalill.

Odravõrsemahlas on väidetavalt valku rohkem kui viljakuse sümboliks peetud munas. Lisaks on rohttaimede valgud polüpeptiidide kujul – lihtsamate, lühemate aminohapete kettidena, mis võimaldab kiiremini ja efektiivsemalt vereringesse ja kudedesse imenduda. Rohttaimedes on vähemalt 20 aminohapet ja taimede vitamiinispekter on äärmiselt lai. Toidule lisatuna pakuvad need ka ohtralt silmailu.

Võrumaa põldude ja metsade vahel Konna talus kasvatab võrseid Kunnamõisa OÜ. Noor pere askeldab aktiivsemalt teist aastat. Alustati köögiviljade kasvatamisega.

Idee ookeani tagant

Võrsete maailm on kirjum, kui üks puslesõbergi võib ette kujutada. «Mitmed söödavad õied on üllatava maitsega,» räägib ettevõtte juhataja Merit Helekivi. Kuidas ta kõige selleni jõudis? «Palju infot tuleb Ameerikast,» märgib perenaine. Seal kasutatakse võrseid ohtrasti. Merit hakkas teemat täpsemalt uurima. Väärtuslikumad võrsed on tema sõnul päevalillel, brokolil ja nisuorasel.

Võrsesorte on pakkuda üle 20, on hooajalisi, eksklusiivseid ja aasta ringi saadaval olevaid. Värske kaup läheb Võrumaa talust välja kaks korda nädalas. «Seda selleks, et kaup oleks alati värske,» rõhutab Merit. Tartusse jõuab kraam tunni ajaga.

Kasvuhoones kasvab kolm gruppi taimi: võrsed, söödavad õied ja minilehed. Väljas peenral kasvavad hooajal miniköögiviljad. «Teeme oma tööd hingega, üritan ikka ja jälle midagi uut ja huvitavat leida,» lisab ta.

Ettevõte alustas eraklientidele pakkumisega, seejärel lisandusid lähemad toidukohad Võrumaal, kes on jäänud klientideks siiani.

Kroon toidul

«Võrse on väike nüanss toidul, kroon selle peal,» ütleb Merit. Tema sõnul on rõõm näha, et kokad hindavad ja kasutavad neid.

Merit teab, et tuleb end pidevalt kursis hoida toidumaailmas toimuvaga, seda nii meil kui ka mujal maailmas. Inimestele tuleb infot anda. Tihtilugu ei tehta näiteks vahet võrsel ja idul.

Idu on seemne osa, millest areneb taim. Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos sellele kinnituvate lehtedega. «Peamine erinevus: idu ei kasva päevavalguses, aga võrse küll ja sellel süüakse maapealseid lehti ja vart,» toob Merit välja. Kõik taimed kasvavad mullas. «Taimed saavad suurema väärtuse, kasvades sümbioosis mullaga.»

Pealinnas on ettevõttel seni veel üksikud kliendid, soov on järk-järgult kasvada. «Tahame eeskätt hoida head kvaliteeti ja tagada tarnekindlust. Eesmärk on kasvatada võrseid aasta ringi sedasi, et need oleksid ühesuguse maitse ja välimusega nii suvel, sügisel, talvel kui ka kevadel.» Merit on lõpetanud Eesti Maaülikooli veemajanduse eriala ja töötanud aastaid vesiehituse projekteerijana. «Saan rakendada oma teadmisi ka praeguses töös. Projekteerijatöö andis väärtusliku kogemuse ja arusaama, kuidas looduskeskkond meie ümber toimib. Siin on see lihsalt mikrotasandil, põhimõtted jäävad samaks,» kinnitab Merit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles