Kas riisuda puulehti või mitte?

Enne veel, kui puulehed kompostihunnikusse viia või kilekotti toppida, tasub neist rõõmu tunda. Maastikuarhitekt Kati Niibo soovitab puulehtedest mandalaid teha ja lasta lastel neis isu täis hüpata.

FOTO: Kati Niibo

Alanud on igasügisene arutelu, kas riisuda puulehti ja viia need krundilt minema või lasta loodusel oma loomulikku rada kulgeda. Et lugejal lihtsam otsustada oleks, kogusime asjatundjate soovitusi, kuidas lehtedega kõige mõistlikum toimetada oleks.

Väga suurt kõmu tekitasid omal ajal professor Mari Ivaski sõnad, mille järgi ei tohiks puulehti riisuda ja õige on lasta neil talve jooksul puu alla laguneda. Ivask tõdeb Maa Eluga rääkides, et ideaalis oleks tõepoolest nii kõige parem, paraku moodsas linnalises keskkonnas sel viisil toimetada siiski ei saa.

FOTO: Foto: Kati Niibo

„Puulehed on osa looduse ringkäigust. Kui puu on toitained juurtega maast võtnud ja lehed kasvatanud, siis peavad need mulda tagasi jõudma, muidu jääb muld vaeseks,” räägib Ivask. „Tegelikult ei saa lehti igale poole maha jätta. Loomulik on need ära riisuda sealt, kus jalutatakse, kuid mingil juhul ei tohi lehti põletada.”

Enne reha kättevõtmist võib lehtedest mandalaid laduda.

FOTO: Foto: Kati Niibo

Kõige targem on lehedest teha kompost. Mitte igaüks ei viitsi kompostiga jännata või ei pea seda linnaaeda sobilikuks, siis on hea mõte lehtedest muruniidukiga üle sõita ja jätta peenestatud lehed murule, kus need aja jooksul ära kõdunevad ja muru väetama jäävad.

Samuti võib puulehed peenrasse kaevata. „Lehed kõdunevad mullas ära, annavad sinna oma toitained ja parandavad mulla struktuuri,” räägib Ivask. „Minu eestiaegse aiandusharidusega ema tegi alati nii ja ma pole kuskil nii head mulda näinud kui oma ema aias.”

Tõsi, näiteks tamme lehed kõdunevad väga aeglaselt ja need ei sobi otse mulda kaevamiseks, küll aga põõsaste alla multšiks.

Oma aias riisub Ivask sügisel lehed ära seal, kus rohkem liigutakse, põõsaste ümbrusest ja muudest varjatumatest kohtadest aga alles kevadel. „Selleks ajaks on taimedele vajalikud toitained kõdunevatest lehtedest mulda liikunud ja lehtede mass palju väiksem kui sügisel, siis võib kokkuriisutud lehed, kui see võimalik on, ära põletada,” räägib ta.

Puulehtede riisumata jätmise vastased toovad välja, et lehtede all saavad kahjurid talvituda. Ivask kostab selle peale, et samamoodi talvituvad lehtede all kasurid ehk aiale kasulikud putukad. „Kasu on suurem kui kahju,” rõhutab ta.

Haigused ja kahjurid

FOTO: Foto: Kati Niibo

Substrali aianduskonsultant Eneli Käger on seda meelt, et pargis ja koduaias on mõistlik lehed ära riisuda ja neist komposti teha, kui see võimalik pole, siis lasta prügifirmal need ära viia.

Oma toimetusi planeerides on tähtis jälgida, milliste puude lehtedega tegu, sest näiteks hobukastanid, pärnad ja tammed on Eestis väga tihti haiged ning nende lehti ei tohiks parki või aeda maha jätta. „Lehtede ärariisumisega saab mõnevõrra pidurdada haiguse levikut. Mürke nende puude haiguste vastu ju pole ja linnas ei saakski neid kasutada,” tõdeb Käger. „Kõige enam on probleemiks hobukastani keerukoi, sireli keerukoi ja tirdid. Enamik kahjustajaid talvitub varisenud lehtedes.”

Teada on, et hariliku sireli ja tamme lehed lagunevad aeglaselt, kuid paksemas kihis ei lagune ka vahtra, õunapuu ja teisedki lehed. Kui lehed talveks puu alla maha jäävad, siis meie niiske ja külma talvega lehed ei lagune ja kevadeks on seal paks märg lehevaip ja muru selle all peaaegu surnud. Lehed on mõistlik kokku korjata, kuskil ladustada ja komposteerida ning siis juba valmis kompost puude juurte peale tagasi viia.

Kui perfektset muru taga ei aja, võib ju koduaias lehed ka maha jätta, aga ikka vaid siis, kui lehed on terved. Tuul lennutab lehti ühest aia otsast teise ja naabri aeda ka ning nii need haigused levivad. „Taimekaitsevahendite riiul on väga lühike ja kui jätame lehed kokku korjamata, siis teeme ise endale kurja,” hoiatab Käger.

Päris sageli on meie koduaedades lehehaigusi: tahmlaiksust ja roostehaigusi. Näiteks kaskedel esineb leheroostet ja arvatakse, et see kandub üsna lihtsalt edasi lehistele. „Koduaedades on väga palju ilusaid poogitud lehisevorme ja juba poolest suvest on näha, et tihti on need pruunid, sest rooste on neile edasi läinud. Need haiged lehed ja okkad tuleb kindlasti kokku korjata,” soovitab Käger.

On hea, kui lehed saab koduaias komposteerida, selleks ei pea tingimata lehti hunnikusse kuhjama. Käger soovitab kokkuriisutud lehed panna suurtesse tugevatesse kilekottidesse. Tänavu on palju vihma sadanud ja lehed märjad ning neid pole vaja eraldi niisutada. Küll aga tuleb kõdunemisprotsessi käimalükkamiseks lisada lehtedele midagi lämmastikurikast, näiteks kanakakat või muruniidet. Samuti sobivad aianduspoes müüdavad komposti kiirendajad ja lämmastikurikkad väetised. „Kõik need väetised, millele on peale kirjutatud „Kevad”, sobivad,” soovitab Käger. Lehekotte tuleb aeg-ajalt raputada ja järgmiseks sügiseks peaks kottides olema valmis parajalt lagunenud kompost.

Puulehed võib ka põõsaste all multšiks viia. Et leht- ja okaspuudel on erinevad haigused, sobib puulehe multš hästi okaspuudele, näiteks elupuude alla. Kuid kindlasti pange lehti vaid õhukese kihina ja mitte vastu puutüve.

Haiged lehed tasub Kägeri soovitusel siiski põletada, kui tegu naabritest kauge maakohaga, ja linnas pigem lasta ära viia. Mõni soovitab ka haigustunnustega lehti komposteerida, kuna lagunemisprotsessi käigus haigustekitajad hävivad. Paraku on haigustekitajate hävimiseks vaja üle 50kraadist soojust ja meie kliimas, eriti talvel, on seda väga keeruline saavutada isegi spetsiaalse kiirkompostriga, rääkimata lageda taeva all olevast kompostihunnikust.

Kogub naabrite lehti

Maastikuarhitekt Kati Niibo on tõeliselt lehtede usku – ta mitte üksnes ei kogu oma krundilt kõik lehed kokku, vaid veab naabrite omad enda õuele lisaks. Tema aias saavad uued istustusalad alguse nii, et sügisel veab ta väljavalitud kohta otse murule 30sentimeetrise lehekihi, lisab sinna sõnnikut ja puutuhka. Vahepeal käivad kanad seda lehekihti segamas ja kevadel ei ole kõik lehed veel päris lagunenud, kuid põõsaste istutamiseks saab teha augud ja lagunemata lehed hoiavad umbrohu eemal.

Niibo teeb lehtedest ka komposti, lisaks lähevad need multšiks või põllule sõnnikuga koos lagunema. Paljud vanemaealised inimesed on harjunud lehti sügisel otse peenrasse kaevama. See on mulla lõimisele väga hea, aga sõnniku lisamiseta ei ole sellel tööl suurt mõtet, sest nii ei hakka lehed mulla sees korralikult lagunema, aga koos sõnnikuga on lehed kevadeks kadunud. „Olen aastaid nii teinud ja kinnitan, et see moodus töötab. Kasutan hobusesõnnikut ja kaevan maa läbi labidalehe sügavuselt,” soovitab Niibo.

Komposti teeb Niibo aga nii: valib varjulise koha, asetab hunniku põhja kergesti lagunevaid oksi ning nende peale laob vaheldumisi puulehti ja sõnnikut. Kui sõnnikut pole, ajab asja hästi ära niidetud muru. Kindlasti tasub kompostihunnikusse lisada puutuhka ja jälgida, et kuhi saaks küllaldaselt vett, siis ongi aasta pärast kompost valmis.

Puhas lehekompost on happeline ja sobib vaid turbaaia taimedele. Happesuse neutraliseerimiseks visataksegi lehekihtide vahele puutuhka või aialupja.

Nagu öeldud, sobivad lehed hästi põõsaste alla multšiks, aga kui lisada neile sõnnikut, hakkavad lehed kiiremini lagunema. Tamme ja hobukastani lehed lagunevad teiste lehtedega võrreldes aeglaselt ja tänu sellele aitavad need põõsaaluseid terve järgmise suve umbrohuvabana hoida.

Kui soovite tamme ja hobukastani lehti komposteerida, siis oleks hea seda teha ülejäänud puulehtedest eraldi, sest nende lagunemine võtab kauem aega.

Kes veel nüüd hilissügisel tulbisibulaid istutab, võib peenrale kuhjata puulehti, mis hoiavad peenra sooja ja sibulad saavad ilusti juurduda. Kevadel tuleb lehekate varakult eemaldada.

Kes riisumise peale aega raisata ei viitsi, võib puulehtedest muruniidukiga üle sõita ja peenikese lehepuru talveks murule jätta. „Jah, kui lehti on vähe, võib muruniidukiga üle käia, aga kui palju, tuleb lehed ikka kokku korjata,” rõhutab Käger.

Kui peenestatud puulehed talveks murule jätta, tuleb lisada õige pisut puutuhka – kui lehe- ja tuhakiht ei jää paks, on see murule väetis. Ilma puutuhata teevad lehed murupinna liialt happeliseks.

Kui puulehti palju, võib osa neist järgmiseks suveks varuks jätta ja siis on neid hea kasutada koos muruniitega komposti tegemisel, sest roheline niide ise ei lagune, aga vaheldumisi puulehtedega kõduneb väärtuslikuks kompostiks.

Mida teha lehtedega?

Tehke komposti.

Kaevake koos sõnnikuga maasse.

Asetage põõsaste alla multšiks.

Kasutage uute istutusalade rajamisel.

Katke tulbisibulate istutusala.

Katke nendega külmaõrnad püsikud.

Jätke osa lehti suveks, et muruniitega komposti teha.

Populaarne

Tagasi üles