Talveks Eestisse jäävate sabatihaste hulka hinnatakse 200 000 kuni 400 000 (mõnel talvel miljongi!), nii et salku võib näha igal pikemal loodusmatkal, kevade poole ka külades-alevikes, isegi linnades, kuid üsna harva okasmetsas. Et linnukesed peavad pidevat häälesidet, siis on nad kergesti märgatavad oma heleda tii-tii-tii või tsuristavate kutsehüüdude järgi.
Eestis pesitsevate sabatihaste asurkond kõigub 50 000 ja 100 000 paari vahel. Varakevadel lagunevad talisalgad paarideks, mis kestavad vaid kesksuveni, mil pesakonnad ja järglasteta jäänud linnud uuesti salkadeks kogunevad. Isane sabatihane valib pesitsusterritooriumi reeglina oma salga talvise ümberuitamise piirkonnas, osa emaslinde aga võib ümber asuda kaugemale. Pesapaigana eelistatakse soiseid alasid. Isalind annab endale valitud reviirist teada agaralt lauldes – see kõlab mõneti nagu sinitihasel – ja võtab tihti nokka mõne heleda sulekese või samblikutüki, et emalinnule oma tublidusest märku anda. Kosimise ajal hoiab isane tiibu pisut ripakil ja laiutab saba lehvikuks; aeg-ajalt lendab ta mõne meetri kõrgusele, ikka üha lauldes.
Sabatihasepaar meisterdab oma pesa põõsasse või puuvõrasse, tavaliselt pooleteise kuni kolme meetri kõrgusele. See on oksale toetuv ja paari peenema oksarao külge kinnituv pikergune suhteliselt paksuseinaline samblast, sulgedest, ämblikukookonitest ja samblast kokku põimitud paun, mille ülaotsas on lennuava. Sisevooderdis koosneb loendamatutest sulekestest, pesa väliskiht aga on kaetud sambliku- või kasekooreebemetega. Selles tosinasentimeetrise läbimõõduga ja kuni 15 sentimeetri kõrguses hällis on maikuu keskpaigaks 7–12 valget muna, mida emalind haub peaaegu kaks nädalat. Sellal toob isalind talle pisiliblikaid ja ämblikke, nii et ematihane ei tule pesast naljalt välja. Pojad saavad lennuvõimeliseks 16–17 päevaga, ikka putuktoidu najal. Muidugi jääb pesa poegadele kitsaks, selle sein kipub rebenema ja tihtipeale tolknevad kahe nädala vanuste poegade sabad pesapõhjast välja. Poegi toidetakse veel paar nädalat pärast pesast väljalendugi. Ööbitakse end tihedalt kõrvuti rõhtsale oksale sättinult.