Maa Elu on siinsamas all olevas tabelis ritta seadnud Eesti suuremad taime- ja loomakasvatussaadusi tootvad ettevõtted, mille 2016. aasta müügitulu küündis üle 700 000 euro.
176 Eesti suurimat: nende taime- ja loomakasvatajate tulu on üle 700 000 euro aastas
26. oktoober 2017, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põllumajandusega seotud abitegevustele, põllutehnika müügile ja hooldusele ning ka üksnes taime- ja loomakasvatussaaduste vahendamisele keskendunud firmad on siit tabelist välja jäetud.
Kokku suutsin selliseid 0,7 miljoni euro suurust künnist ületavaid ettevõtteid leida 176. Nende arv võiks küll märksa suurem olla, ent 2016. aasta oli minu hinnangul üks raskemaid Eesti põllumajandusele ning mõistagi vajutas see oma valusa pitseri ka majandusnäitajatele. Üle poolte siia tabelisse nopitud ettevõtetest, täpsemalt 96 lõpetas 2016. aasta kahjumiga, neist koguni 82 enam kui 100 000 euro suuruse kahjumiga. Ehk siis üldpilt on tõepoolest masendav. Seakasvatajaid on enim mõjutanud seakatk ja Eesti jagamine tsoonideks. Veisekasvatajaid piimahinna mullune madalseis, millest nüüdseks on küll üle saadud. Loodetavasti aastateks. Taimekasvatajatel läks paremini, ehkki saagikuse käärid Eesti eri piirkondade lõikes olid üsna suured. Viljakasvatajaid ootavad rasked ajad ilmselt alles ees, kui vesistele taliviljapõldudele mõelda. Ehk siis kerge pole kellelgi.
Iga ettevõte on ainulaadne ja mingit ühtset nimetajat ei saa pakkuda ka müügitulu üldisele langusele. Ma ei hakka neid põhjuseid siin üksipulgi analüüsima, toon vaid ära mõned ettevõtted, kes võinuksid ka siin tabelis olla. Näiteks OÜ Aiu Põllumajandus, kelle müügitulu langes 2015. aasta 1,32 miljoni euroga võrreldes 0,57 miljonile. Veelgi järsema languse tegi läbi OÜ Laeva Agro, kelle müügitulu langes 2,85 miljonilt eurolt 0,44 miljonile. Järve Põllumajanduse OÜ müügitulu langes 0,99 miljonilt eurolt 0,08 miljonile, põhjuseks vara müük uuele omanikule. Osaühing Kohala SF on küll veel siin tabelis, kuid temagi müüs läinud aasta jõulude eel maha sisuliselt kogu oma vara. Sellist kurba loetelu võiks jätkata, olgu või Pärnumaal tegutsenud aktsiaseltsiga Vahenurme Agro, mis detsembris 2015 pankrotti läks.
Tabelis võinuks varasemate tulemuste põhjal olla ka mitu ettevõtet, kes polnud aga suutnud selleks esmaspäevaks oma eelmise aasta majandusaruannet äriregistrile esitada. Nende seas on näiteks OÜ Aaspere Agro, OÜ Sadala Agro ja AS Ruixi Mõis. Võib arvata, et heast elust ei jäta keegi aruannet esitamata, ju sellel ikka mingi kehvapoolne põhjus on.
Samas on terve suur seltskond ettevõtteid, kelle arengus ei ole suuri langusi toimunud, kuid ometi on 0,7 miljoni euro piir jäänud napilt ületamata. Siin väärivad mainimist näiteks igati tublid OÜ Pihlaka Farm, OÜ EKSO Agro ja OÜ Jerwer.
Tabelisse on jõudnud aga OÜ Paugo Põld, mis loodi alles detsembris 2014 ja mis keskendunud teravilja ja rapsi kasvatamisele, tehes seda üliedukalt. 2008. aastal loodud osaühing Tiigikalda tegi aga 2016. aastal järsu arenguhüppe ja viis oma müügitulu sisuliselt nullist hoobilt üle 1,7 miljoni euro, kusjuures võlusõnaks kujunes õlikanep.
