Kukega on kanadel lõbusam

FOTO: Pexels / CC0 Licence

Eks me kõik ole poeleti ees seistes mõelnud, milliseid mune valida. Kui tahaks midagi väga head ja väike hinnavahe ei heiduta, rändavad korvi enamasti need, mille karbi peal kirjas rõõmsad kanad või õrrekanad, sest kes see ikka kurva kana mune tahab.

«Toliku kanade munadel on hoopis teine maitse, mina neid poemune enam üldse ei taha,» ütleb tädi Maimu ja mul ei jää üle muud, kui teda uskuda. Toliku kanad jalutavad vabalt koduõuel ringi, söövad teri ja ussikesi ning peremees võtab neid sageli sülle. «Minu naine üldse poemune süüa ei saa – kohe hakkab halb ja pärast on terve päev haige. Seetõttu ostame mune kindlalt talunikult,» lisab teemale oma kommentaari fotograaf, kes sellele loole pildid tegi.

Otsustasime uurida, mil määral on rõõmsate kanade munade näol tegu müügiargumendi ja reklaamiga ja mil määral on asjal tõepõhja all. Külastasime sel eesmärgil Kehtna Mõisa OÜ kanafarmi, mida peavad isa ja poeg Siim ja Märt Riisenberg ja millest on teada, et seal kaotati kanade puurides pidamine viie aasta eest ja nüüd siblivad kõik 7000 sulelist rõõmsalt ringi.

«Otsustasime, et meie väikeses kanalas on otstarbe­kam lubada kanad puuridest välja,» ütleb Märt Riisenberg. «Loodame, et nüüd on kanad õnnelikumad, sest neil on stressi vähem.» Varem munesid Keht­na kanad kolmekesi puuris, kus oli ruumi liikuda vaid poole meetri raadiuses. Õnnelikel õrrekanadel on seevastu võimalik liikuda 50 meetrit ning pool kanalatäit ehk ligi 2500 kana saavad omavahel suhelda, tukkuda õrrel ja muneda pesakastis.

Usuvad, et kukega on kanadel lõbusam

Samas võib suures summas elades lindudel nagu inimestelgi stress tekkida, mis mõnel juhul avaldub teiste nokkimises. Selle vältimiseks pannakse kanalatesse põhupalle ja muid hõrgutisi. Siiski oli ka Kehtna Mõisa kanalas näha, et mõned teisi nokkisid. Vaieldud on selle üle, kas suures kanalas peaks ka mõni kukk olema. «Ega munemiseks pole kukke vaja, aga me usume, et ehk on kanadel siis elu lõbusam, kui mõni kukk hulgas, seetõttu on meil nüüd kaks kukke kanakarjas,» räägib Siim Riisenberg. Samas võib see ju ka kanu kadedaks ja omavahel tülli ajada, viskame seepeale nalja, omistades tiivulistele inimlikke omadusi.

Poeg ja isa Siim ja Märt Riisenberg juhivad Kehtna Mõisa osaühingut, mille farmis kaotati kanade puuris pidamine juba viie aasta eest.

FOTO: Tairo Lutter

Loomade ja lindude heaolu pole Märt Riisenbergi sõnul üksnes sõnakõlks. «Ehkki me ei tea, mida nad tunnevad, on meie kohus püüda nende elutingimusi parandada.» Seda põhimõtet on Kehtna Mõis OÜ rakendanud nii kanade kui ka veiste pidamisel. Kas munad ja piim seetõttu ka maitsvamad on, otsustavad tarbijad. Rebu on igal juhul tumekollane, saame veenduda, kui talitaja ühe muna sõrmede vahel katki pigistab. Palju oleneb söödast. Kehtna Mõis OÜ kasvatab sööda ise oma põldudel ja paneb sinna lisaks maherapsiõli, mis lisab munadele oomega-rasvhappeid. «Lõppude lõpuks pole tähtis, kas meie usume, et need munad tervislikumad on, tähtis on, et seda usub see Tallinna hipster, kes neid poest ostab,» lausub Siim Riisenberg. Tema sõnul lisab usaldusväärsust seegi, et igal munal on oma nägu, need ei ole kõik ühesugused. Kaup ei seisa ka pikka aega kusagil laos, vaid jõuab alati värskelt poeletile.

Mees lisab, et meil on praegu käsitöökaubad moes, aga sellises farmis nagu neil valmivad munadki käsitööna, sest töötajate osavad sõrmed panevad need karpidesse ja märgistavad Kehtna Mõis OÜ sildiga. Rohelise mõttelaadiga inimesi peaks aga köitma, et kanad ei pea väikeses ruumis traatvõrgu peal tammuma, vaid saavad looduslikul pinnasel teiste seas ringi siblida.

Kas kanala tingimused vastavad vabapidamise tingimustele, seda käib Veterinaar- ja Toiduameti ametnik PRIA palvel kontrollimas. Siim Riisenberg nimetab teda kanade heaolu spetsialistiks, sest tema otsusest sõltub, kas ettevõttele antakse kanade heaolu toetust või mitte. Selline toetusliik on tõepoolest olemas ja tänu sellele ollakse munatoodanguga praegu plussis. Abiks on seegi, et osa kaubakette võtavad tuntud tootja munad sisse pisut kõrgema hinnaga. «Ega me hulgi- ja kampaaniahindadega võistelda suuda,» märgib noorem Riisenberg. Teise probleemina näeb ta seda, et koodi number 2 pakendil, mis tähendab vaba õrrekana, kasutavad needki, kes peavad kanu puurides, mis lihtsalt veidi suuremad ja annavad nõutud pinna suuruse välja. Munade tootmisega üksi oleks Kehtna Mõisa osaühingul väga raske edukas olla – põhiosa käibest annab siiski toorpiim.

Spetsialistid: tõestust õrrekanade munade parema kvaliteedi kohta pole

Tervise Arengu Instituudi ekspert Tagli Pitsi tõdeb, et ei ole selle teemaga kahjuks põhjalikult kursis ega tea, kui palju tavaliste ja vabapidamisel olevate kanade munade koostise erinevust üldse uuritud on. «Kindlasti sõltub muna koostis sellest, mida kana sööb – kas saab kontrollitud toitu või väljas lisaks näiteks ussikesi nokkida. Aga ma ei julge väita, et ühe muna koostis oleks selle tõttu parem kui teisel,» ütleb ta. Ta lisab, et väikesed erinevused nii maitse kui ka toitainelise koostise osas on tõenäolised, seda sõltuvalt kana pidamise viisist ja riigist, kus kana kasvab.

Pitsi juhib tähelepanu, et kui inimene sööb ühe muna päevas, mis on 50 grammi, siis kogu toitumise seisukohast ei ole suurt vahet, kas see sisaldab mingit toitainet 1,1 või 1,2 ühikut. «Pigem võib inimesel olla vabapidamisel kana muna ostes hea tunne, et lindu ei ole hoitud väga väikeses puuris, selleks et inimene muna süüa saaks.» 

Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna vanemspetsialist Urmas Niilo ütleb, et munakanade pidamisel kontrollitakse nõudeid õrtele ja põrandapinnale, samuti paiknemistihedust alternatiivmeetodil pidamisel. «Kontrollime õrte mõõtmeid ja seda, et need ei põhjustaks kanadele vigastusi. Samuti peab põranda pind vastama nõuetele ehk olema kaetud sobiliku allapanuga, milleks on tavaliselt peenestatud põhk.»

Kanade tervisliku seisundi hindamisel jälgitakse, et sulestik poleks määrdunud ja et kanadel ei esineks välimisi vigastusi ega kannibalismi. Kehtna Mõisa OÜ kohta ütleb ametnik, et seal olid kõik eelnimetatud nõuded täidetud ja kanad oli välisel vaatlusel hea tervisega. Õrrekanade munade kvaliteedi kohta ei osanud ta midagi öelda.

Populaarne

Tagasi üles